Ingeri sõda
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Ingeri sõda toimus aastatel 1610–1617 Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel.
Sõja peamiseks põhjuseks loetakse rootslaste püüdu aidata Segaduste ajal oma soosikut, Rootsi kuninga Karl IX poega, Karl Filipit Moskva troonile, kus oli 1610. aastast Vene tsaariks Poola kuninga Zygmunt III poeg Władysław IV Waza.
Remove ads
Eellugu
Sõjale eelnenud segaduste ajal Venemaale trooninõudlejale Vassili Šuiskile 1609. aastal Viiburi lepinguga, esialgu appi kutsutud Rootsi kuningriigi väed Jakob De la Gardie juhtimisel.
Pikemalt artiklis De la Gardie sõjakäik
1609. aastal sõlmitud sõjalise liidulepinguga lubas Rootsi saata tsaarile appi vägesid, nõudes vastutasuks Käkisalmi lääni. Jakob De la Gardie määrati Venemaale mineva ning peamiselt soomlastest ja palgasõduritest koosneva väe ülemaks. De la Gardie sõjakäiguna tuntud ettevõtmine päädis Rootsi-Vene vägede jõudmisega Moskvasse ning Tušinost Vale-Dmitri vägede pagendamisega. 1609. aasta märtsis ületasid Jakob De la Gardie väed piiri ning tõrjus Vale-Dmitri toetajad Novgorodi piiramiselt ning purustas ka Vale-Dmitrit toetanud poolakate ja kasakate väesalgad ja vabastas Staraja Russa, Porhovi, Toržoki ning tema, kui tsaar Vassili Šuiski liitlase võimu alla läksid Jaroslavl, Kostroma, Nižni Novgorod, Kinešma, Jurjev, Galitš, Romanov, Pošehonje, Ustjug, Kašin, Borissov, Vjatka ning Beloozero põhja- ja kirde-Venemaal. 1610. aasta 4. juuli kaotasid aga De la Gardie vägi koos vürst Dmitri Šuiski ja Andrei Vassiljevitš Golitsõniga Klušino lahingu, Poola-Leedu vägedele. De la Gardie väel lubati alistumislepingu kohaselt lahkuda ning nad taandusid Loode-Venemaale, kus kontrollisid neid ja endise tsaari Vassili IV sõlmitud lepingu kohaselt Rootsile lubatud alasid. Pärast lüüasaamist Poola vägedelt, Vassili Šuiski kunagised poolehoidjad, Vorotinski ja Mstislavski bojaarisuguvõsa liikmed kukutasid 24. juunil 1610. Moskva tsaariks sai Poola kuningapoeg Władysław, kes oli Vene tsaar 1610–1613 ning 1610–1612 kuulus Moskva linn Rzeczpospolita koosseisu. Vastuolude tõttu hakati Moskva vabastamiseks koguma maakaitseväge ja 1612. aastaks saadi kokku 20 000 meest. Moskva alla kogunenud maakaitsevägi Kuzma Minini ja Dmitri Požarski juhtimisel sundis poolakad linnast lahkuma. 1613. aastal kutsuti uue tsaari valimiseks Moskvasse kokku Maakogu ja valiti tsaariks 16-aastane Mihhail Romanov, kes pani aluse Romanovite dünastiale.
Remove ads
Sõjategevus
1613. aastal Rootsi väed sõjakäigu Tihvini aladele ning piirasid edutult Tihvinit, 1614. aastal hõivasid rootsi väed Peipsi järve idakaldal Oudova, kus määrati asehalduriks Svante Gustafsson Banér.[2]
1614. aasta lõpuks oli Jakob De la Gardie juhtimisel tegutsenud Rootsi kuningriigi vägede kontrolli all Loode-Venemaa alad Käkisalmi läänist Novgorodini (samuti Staraja Russa, Porhovi, Tihvini, Pähkinälinna (Orešeki), Käkisalmi, Jami, Koporje, Ivangorodi, Laadoga ja Oudova (Gdov). Rootsi vägede kontrolli all olnud Novgorodi bojaarid ja kaupmehed esitasid ka 1612. aastal kandidaadiks Vene troonile Rootsi kuninga (1611–1632) Gustav II Adolfi venna Karl Filipi.
Remove ads
Rahuläbirääkimised
Stolbovo rahu läbirääkimisprotsessis tegid Rootsi väed sõjakäigu Pihkva aladele ning piirasid Pihkvat Gustav II Adolfi juhtimisel edutult, 15 000 mehega juulis-oktoobris 1615. ning 2. sõjakäigu Pihkva aladele ning piirasid Pihkvat juulis 1616.
Rootsi-Venemaa sõda lõppes 9. märtsil (vkj 27. veebruaril) 1617 Stolbovo rahuga. Sõda Venemaa ja Poola-Leedu vahel lõppes 1618. aastal, rahulepinguga sai Poola endale mõned piiriäärsed alad.
- Pikemalt artiklis Stolbovo rahu
Vaata ka
Viited
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads