Jacob Lang

Jacob Lang (ka Lange^[2]; ladina keeles Jacobus Langius; 1. mai 1648 Gävle – 17. veebruar 1716 Linköping) oli Rootsi vaimulik, viimane rootsiaegne Eestimaa piiskop.^[3]

See artikkel räägib rootsi vaimulikust; taani arhitekti kohta vaata artiklit Jakob Lange (arhitekt), Smiltene pastori kohta vaata artiklit Jakob Lange (1716–1777)[1].

---

Elulugu

Ta õppis Turus ja Uppsalas ning seejärel 1677 Oxfordi ülikoolis.^[4][5] Oli 1678. aastast Rootsi Prantsusmaa saadiku, hilisema Pärnu Academia Gustavo-Carolina kantsleri (1704) Nils Lillierothi (1636–1705)^[6] sekretär ja Pariisi saadiku, vabahärra Nils Bielke (1644–1716), sekretär (1680–1681). 1683. aastal pühitseti pastoriks ja oli samast aastast kirikuhärra Ingerimaal Nyenis ja 1688. aastast Ingeri piiskopkonna Narva ja Ingerimaa superintendent ja Narva toomkiriku rootsi koguduse pastor Narvas.

Põhjasõja ajal oli ta 16. juulist 1700 Liivimaa ülemsuperintendent Riias ja Academia Gustavo-Carolina asekantsler Pärnus. 4. juulist 1701^[7] kuni 22. juulini 1710 oli ta Tallinna ja Eestimaa piiskop ning vaimulikest liikmetest koosneva Tallinna kuningliku konsistooriumi eesistuja (president). Pärast Eestimaa ala Vene võimu alla minemist 1710. aasta juulis põgenes ta koos perega Rootsi ja piiskopiamet Eestimaal kaotati.^[8][9]

Rootsis valiti ta pärast Haquin Spegeli Uppsala peapiiskopiks määramist 21. aprillil 1711 Linköpingi piiskopkonna piiskopiks.

28. jaanuaril 1716 sai ta Rootsi aadlikuks ja tema lapsed immatrikuleeriti 1719 Rootsi rüütelkonda aadlinimega Lagercreutz.^[10]

Ta oli 1709. aastal välja antud põhjaeestikeelse lauluraamatu väljaandmise organisaator.

Perekond

Tema vanemad olid Oulu tolliametnik Jacob Andersson Lang ja Kirstin Henriksdotter.

Ta abiellus 1682. aastal Anna Bungega, kes oli Stockholmi kaubandus bürgermeistri Märten Bunge (1631 Holstein-Gottorp – 1694 Stockholm)^[11] tütar ning Rootsi vabahärra, riigisekretäri ja ülempostidirektori Henrik Bunge (surnud 1737)^[12] õde. Abielust sündisid:

• Jakob Lang (u 1684 – 1756 Everlöv), aadlinimega Lagercreutz (1716), Greifswaldi, Uppsala ja Tartu ülikoolis õppinud Svea õuekohtu auskultant ja Rootsi ülemsõjakohtunik,^[13]
• Gustaf Lang (1688–1718 Norige), aadlinimega Lagercreutz (1716), Rootsi sõjaväelane, Östgöta jalaväerügemendi (Östgöta infanteriregemente) leitnant (1713),
• Berent Lang, Rootsi sõjaväelane,
• Elisabet Lange, Tartu ülikoolis õppinud ja Vene vangistuses olnud sõjakomissari, Tartu õuekohtu assessori Nils Duncanuse (surnud 1701) poja ja Jõelähtme, Pühalepa koguduse pastori Olaus Nicolai Duncani^[14] [Duncanus] pojapoja, sõjakomissar Gustav Duncani (1676–1747)^[15] abikaasa, postimeister Nils Gustaf Duncani (1711–1771) ema.