Janar Ala

Eesti aja- ja muidukirjanik From Wikipedia, the free encyclopedia

Remove ads

Janar Ala (sündinud 8. oktoobril 1979) on eesti semiootik, ajakirjanik ja kirjanik.

Janar Ala on õppinud Tartu Ülikoolis semiootikat ja ajakirjandust[millal?] ning pärast seda[millal?] töötanud ajalehes Postimees kultuuriajakirjanikuna.

Kirjanduslooming

Raamatud

  • 2014 – lühiproosaraamat "Ekraanirituaalid" (tiitellehel "Ekraanitseremooniad"; kirjastus Jumalikud Ilmutused)[1]
  • 2018 – jutukogu "Oma rahva lood"[2].

Tema jutte on ilmunud ka novellikogumikes.

Oluline osa Ala loomingust käsitleb sülti.[3][4]

Kriitikute hinnanguid

Kultuuriajakirjanik Maia Tammjärv on nimetanud Ala jutte "eluhoo ja -rõõmu kirjanduseks", Kaupo Meiel aga hindab teda stilistina: "Heaks suudab Ala oma täiesti suvalised mõttekäigud ja järeldused muuta stiiliga, tähenduses stiilne autor võrdub stiilne tekst, ning stiilist autoril puudust ei ole, ja see on suurepärane".[5] Kriitik Ave Taavet tõstab esile, et Ala "tekstid on võrsunud sotsiaalmeediast" ja "teoste retseptsioonis on see ajendanud mitmeid arutelusid kirjanduslike ja sotsiaalmeedia tekstide ühisosast ja erinevustest", ent leiab Ala sotsiaalmeedia trendidele pigem vastanduvat ning võrdleb tema teoseid Andrus Kiviräha varaste raamatutega "Kalevipoeg" (1997) ja "Õlle kõrvale" (1996), millele Taaveti hinnangul samuti "oli omane ajakirjanduslike žanride (näiteks intervjuu ja reportaaži) kasutamine, suvaline pildivalik ja maalähedane kaader".[6] Mart Juur on pidanud tema loomingut ühenduslüliks: "Janar Ala võiks kirjeldada kui ühendavat lüli, mis liidab Oskar Lutsu, Mati Undi, Hillar Kohvi ja Onu Bella."[2]

Tõlkeid

Ala on inglise keelest tõlkinud kolm raamatut, nende hulgas Time Jonesi teose "Väike simulandi käsiraamat" (Tänapäev, 2010).

Artikleid

Remove ads

Isiklikku

Janar Ala abikaasa on Keiti Vilms, nad abiellusid 28. juunil 2019.[7]

Viited

Välislingid

Loading related searches...

Wikiwand - on

Seamless Wikipedia browsing. On steroids.

Remove ads
Remove ads