Joaoru
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Joaoru (ka Joaorg) on Narva linnaosa, mis paikneb linna idaosas.
Joaoru linnaosa piirideks on Raja tänav põhjas, Aleksander Puškini tänav läänes, Narva jõe kaldajoon idas ja Tallinna–Peterburi raudtee lõunas. Joaoru linnaosa piirneb põhjas Vanalinna, läänes Kalevi ja lõunas Kreenholmi linnaosaga.
Joaorust põhjasuunal asub Narva Hermanni linnus, kirde-, ida-, ja kagusuunal Narva jõgi, lõunapool Tallinna-Narva raudteeliin ja Narva bussijaam ja Narva raudteejaam, läänesuunal asus Narva linna ajalooline Peetri eeslinn (nüüd Narva Kerese linnaosa).
Remove ads
Ajalugu
Pikemalt artiklites Narva Joaoru linnamägi ja Narva Joaoru asula
Joaoru nimi on tuntuks saanud 1920. või 1930. aastatel, varem on kohta kutsutud saksapäraselt Juhkentaliks Joala mõisa samanimelise poolmõisa järgi (saksa keeles Joachimsthal, vene keeles Іоахимсталь).[1] 1819 asutas Paul Momma Narva jõe äärde Joala mõisa maadele ketrusvabriku, hilisema nimega Narva kalevivabrik. Mõisa alale jäid 1857. aastal loodud Kreenholmi Manufaktuuri ehitised.
Joaoru linnaosa areng on seotud 1870. aastal ehitatud Peterburi–Narva raudteega ning Kreenholmi Manufaktuuri tegevusega. Narva jõe läänepoolsele kaldale rajati paralleelselt vabrikuhoonetega teenistujate ja tööliste asum, mis moodustas omamoodi satelliitlinna Narvale. Administratiivselt kuulus Joaoru 20. sajandi alguses Joala valda Vaivara kihelkonda Virumaal, alates 1917. aastast kuulus Joaoru Narva alla.[2]
Joaoru asumi varasemad hooned ehitati puidust, kuna Narva kindlusele oli keelatud lähemale kui 1,4 km ehitada kivimaju. 1864. aastal kustutati Narva Venemaa kindluste nimekirjast ja lubati kivihoonete rajamist endisesse keelutsooni. 1879. aastal asutati Joaoru jäärakusse Dmitri Zinovjevi malmivalu tehas, mis oli Narva linna lähikonna üks suuremaid metallitöötlusettevõtteid enne Esimest maailmasõda. Tehas, nüüdse Raja ja Linnuse tänava vahelise kolmnurkse alal[3], tootis veetorusid[4].
Ülejäänud Joaorus olid eramajad õuede ja aiamaadega, Narva linna lõunakülje ja raudtee vahel väljakujunenud Joaoru eeslinna peatänav oli lõuna poole viiva vana tee osa (praegune Aleksander Puškini tänav). Joaoru eeslinna kavandati Kreenholmi manufaktuuri töötajate elamud ning 1881. aastal luteri Aleksandri kirik ja Kulgu tehases valminud erivärvilistest tellistest õigeusu Narva Issanda Ülestõusmise peakirik.
Joaoru linnaosa elanikkonna moodustasid algselt Narva-lähedaste suurvabrikute töölised. 1919. aasta 25. aprillil Viru rindel toimunud Punaarmee suurtükitulega süttis linnaosa ja hävines paarsada elumaja.[5][6] 1924. aastal suleti Joaorus asunud Zinovjevi malmivalu- ja masinaehitustehas, 1926. aastal ettevõte pankrotistus, tehas lammutati osaliselt 1932. aastal[7] ja selle ruumides avati Narva Linna Tööstuskool. Tööstuskooli hooned põlesid maha 1940. aastal.
1936. aastal avasid Rootsi prints Gustaf Adolf ja krahv Folke Bernadotte Rootsi lõvi mälestusmärgi Põhjasõja Narva lahingu mälestamiseks. Aastail 1936–1938 ehitati Joaoru jäärakusse linnaarhitekt Erich Ottingu projekti alusel rannahoone, mis avati 1938. aastal.
.jpg)
Linnaosas tegutses 2006. aastani Narva Juhkentali Kool.
Remove ads
Joaoru eeslinna tänavate loend
Remove ads
Vaata ka
- Narva Joaoru linnamägi
- Narva Aleksandri Suurkirik
- Rootsi lõvi mälestusmärk
- Narva bussijaam ja Narva raudteejaam
- Joaoru puhkeala
- Joaoru vana rannahoone
- Joaoru uus rannahoone
- Joaoru tiik[8]
- Joaoru saar
Viited
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads