Kevade

"Kevade" on Oskar Lutsu (1887–1953) lühiromaan, mille esimene väljaanne pealkirjaga "Kevade: Pildikesed koolipõlvest" ilmus kahes osas aastatel 1912 ja 1913. Lutsu koolipõlvemälestustel põhinev raamat on üks Eesti kirjanduse tuntumaid teoseid, mis on ilmunud 22 trükis ja tõlgitud 15 keelde.^[1]

See artikkel räägib Oskar Lutsu jutustusest; filmi kohta vaata artiklit Kevade (film); kolhoosi kohta vaata artiklit Kevade (kolhoos)

---

"Kevade" esmaväljaande II osa (1913) kaas, kujunduse autor Konrad Mägi

Teose tegevus toimub väljamõeldud Paunvere koolis, mis sarnaneb Palamuse kihelkonnakooliga (Jõgeva lähedal), kus Oskar Luts ise õppis aastatel 1895–1899.

Luts hakkas "Kevadet" kirjutama juba 20-aastaselt, 1905. aastal^[2], ja teos sai valmis 1911. aastaks. "Kevade" avaldamine ei läinud kergelt: neli kirjastust, sealhulgas Noor-Eesti Kirjastus ja Postimees, lükkasid "Kevade" tagasi. Luts lasi teose esimese osa trükkida 1912. aastal omal kulul Postimehe trükikojas 2100 eksemplaris. Ehkki esimesed arvustused Anton Jürgensteini ja A. H. Tammsaare sulest olid tagasihoidlikud, sai teos lugejate seas üha populaarsemaks. Oma osa oli menus ka asjaolul, et Oskari noorem vend, hilisem filmimees Theodor Luts töötas sellal Postimehe raamatuäris müüjana ning soovitas raamatut lugejaile. Nii osteti "Kevade" esimest osa 1912. aasta jõululaupäeval Postimehe poest 200 eksemplari. Samal aastal määras Eesti Kirjanduse Seltsi auhinnakomisjon Lutsule "Kevade" eest ergutusauhinnaks 50 rubla. Teise osa avaldas 1913. aastal juba Noor-Eesti Kirjastus, nii nagu ka enamiku Lutsu hilisemaid töid.^[3]

Ehkki Luts ei pidanud oma koolimälestusi kirjutades nende lugejatena silmas lapsi, võitis "Kevade" juba 1920.–1930. aastatel noorte lugejate tähelepanu. Tänini püsib see kooli kohustusliku või soovitusliku kirjanduse nimekirjas; teost käsitletakse tavaliselt neljandas klassis.^[4]

Teose muudavad ajatuks selle värvikad karakterid, rahvalik huumor ja elav tegevustik, mille varjus kirjeldab autor leebelt inimhinge sügavaid tundeid.

"Kevade" on ilmunud 22 trükis ja tõlgitud 15 keelde. Kordustrükid on ilmunud aastatel 1919, 1920, 1935, 1937, 1943, 1947, 1948, 1949, 1954, 1959, 1965, 1968, 1970, 1980, 1982, 1986, 1986, 1999, 2006, 2008 ja 2019.^[1]

Filmi- ja lavakunstis

Ehkki Luts hakkas "Kevadet" kirjutama juba 1905. aastal,^[5] jõudis esimesena tema teostest laia publiku ette hoopis Vanemuise teatris lavastatud näidend "Paunvere".^[6]

"Kevadest" filmi tegemist kaaluti juba 1926.–1927. aastal, mil Oskar Luts kirjutas oma venna Theodor Lutsu filmistuudio Estonia-Film tarbeks isegi stsenaariumi. Toona filmi tegemiseni siiski ei jõutud.^[7]

Lutsu teose põhjal valmis 1969. aastal Arvo Kruusemendi mängufilm "Kevade", samuti on teose instseneeringuid korduvalt lavastatud Eesti teatrites. 1969. aastal valminud mängufilm kuulub koos sama režissööri tehtud järgedega nüüdseks Eesti filmiklassikasse, mitme põlvkonna jaoks seostuvad Lutsu tegelaskujud just toonaste näitlejatega.^[4] "Kevade" lavastamisest kõneles 1984. aasta muusikaline mängufilm "Kevad südames".^[8]

Lutsu teost on korduvalt teatrilavale seatud:^[4] 1937. aastal lavastas selle esimesena Andres Särev,^[7] Teisele maailmasõjale järgnenud aastatel Voldemar Panso jt.^[3]

"Kevade" põhjal on loodud ka ballett.^[4]