Kitslased
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Kitslased on alamsugukond Caprinae on veislaste sugukonnas[1] või triibus Canini gasellaste alamsugukonnas veislaste sugukonnas.
Kitslaste hulka kuuluvad perekonnad lammas ja kits (sealhulgas kaljukitsed) ning nendega lähedases suguluses olevad perekonnad, sealhulgas mägikits ja muskusveis.
Kuigi enamik kitslasi on karjalise eluviisiga ja neil on jässakas kehaehitus, on nende vahel mitmesuguseid erinevusi. Muskusveis on kohastunud tundra äärmusliku külmaga. Põhja-Ameerikas elutsev lumekits on spetsialiseerunud väga ebatasasele maastikule. Uriaal elutseb väheviljakal alal Kashmirist Iraanini, kus on ka palju kõrbe. Tänapäeva kodulamba eellaseks peetakse alamliiki (Ovis gmelini gmelini).
Remove ads
Välimus
Võrreldes teiste veislastega on kitslased keskmise suurusega kompaktse kehaehitusega jässakate jäsemetega loomad. Nad on kohastunud mägiste ja mõnikord ka polaarsete elupaikadega. Mõlemast soost loomadel on sarved, välja arvatud orongol. Mõnes perekonnas, näiteks kitsedel ja lammastel, on isaste sarved tunduvalt suuremad kui emastel. Teistel liikidel soolist dimorfismi peaaegu ei esine.
Kitslaste pikkus ulatub pisut üle 1 meetrist (hallgoral) 2,5 meetrini (muskusveis) ning kaal alla 30 kilogrammist üle 350 kilogrammini. Muskusveiste kaal on vangistuses ületanud 650 kg.[viide?]
Remove ads
Levila ja elupaigad
Erinevalt enamikust teistest veislaste alamsugukondadest ei ole kitslaste leviku raskuskese mitte Aafrika, vaid Euraasia, kus nad asustavad peamiselt mägiseid elupaiku. Aafrikas on nad esindatud väheste liikidega, mõned esindajad on ka Põhja-Ameerikas.
Taksonoomia ja väline süstemaatika
Tänapäeval vaadeldakse kitslasi tavaliselt veislaste alamsugukonnana Caprinae või gasellaste alamsugukonnana Caprini. Mõnes varasemas klassifikatsioonis on kitslased eraldi sugukond Capridae.
Sisemine süstemaatika
Kui kitslasi käsitletakse alamsugukonnana, siis jaotatakse see kolmeks triibuseks: Caprini, Ovibovini (muskusveis, takinid, goralid ja seraud) ja Pantholopini (orongo).
Kitslaste süstemaatika ei ole vaieldamatu, eriti lamba ja kitse perekonnas on lahkarvamusi liikide arvu asjus. Kitslaste tänapäevaseid liike on 27 kuni umbes 63.
Süstemaatika Hassanini jt (2009)[2], Calamari (2021)[3], Grovesi ja Grubbi (2011)[4], Mori jt (2019)[5], Li jt (2020)[6] ning Joshi jt (2022)[7] järgi.
Sugukond veislased (Bovidae)
- Alamsugukond kitslased (Caprinae) või triibus kitslased (Caprini) (Gray, 1821)
_Zoo_Salzburg_2014_g-crop.jpg)
Orongo kuuluvus oli kaua vaidluse all. Mõnikord arvati ta gasellaste alla või omaette orongolaste (Panthalopinae) alamsugukonda. Molekulaaruuringute põhjal kinnitati tema kuuluvus kitslaste hulka. Samuti olid vaidluse all kaks kitslaste hulka arvatud liiki – saiga, kes praegu arvatakse gasellaste alla, ja saola, kes praegu arvatakse pärisveislaste alla. Taari perekonnast (Hemitragus) eraldati perekonnad Arabitragus ja Nilgiritragus, millel puudub lähedane sugulus himaalaja taariga.[8][9]
Väljasurnud perekonnad ja liigid
On leitud järgmised väljasurnud kitslaste perekonnad:[10][11]
- triibus Caprini
- perekond Myotragus †
- Myotragus balearicus†
- perekond Myotragus †
- triibus Ovibovini
- perekond Bootherium †
- Bootherium bombifrons†
- perekond Euceratherium †
- Euceratherium collinum†
- perekond Makapania †
- Makapania broomi†
- perekond Megalovis †
- perekond Soergelia †
- Soergelia mayfieldi†
- perekond Tsaidamotherium †
- Tsaidamotherium brevirostrum†
- Tsaidamotherium hedini†
- perekond Bootherium †
- Klassifitseerimata
- †Benicerus
- †Boopsis
- †Capraoryx
- †Caprotragoides
- †Criotherium
- †Damalavus
- †Gallogoral
- †Lyrocerus
- †Mesembriacerus
- †Neotragocerus
- †Nesogoral
- †Norbertia
- †Numidocapra
- †Oioceros
- †Olonbulukia
- †Pachygazella
- †Pachytragus
- †Palaeoreas
- †Palaeoryx
- †Paraprotoryx
- †Parapseudotragus
- †Parurmiatherium
- †Praeovibos
- †Procamptoceras
- †Prosinotragus
- †Protoryx
- †Protovis
- †Pseudotragus
- †Qurliqnoria
- †Samotragus
- †Sinocapra
- †Sinomegoceros
- †Sinopalaeoceros
- †Sinotragus
- †Sivacapra
- †Sporadotragus
- †Tethytragus
- †Tossunnoria
- †Turcocerus
- †Urmiatherium
Remove ads
Evolutsioon
Kitslased on teada juba miotseenist, mil nad üldiselt kehakujult meenutasid serausid.[12] Nad saavutasid oma suurima mitmekesisuse viimastel jääaegadel, mil paljud liigid spetsialiseerusid marginaalsetele, sageli äärmuslikele keskkondadele – mägedele, kõrbetele ja Lähis-Arktikale.
Arvatakse, et tänapäeva lammaste eelkäijad spetsialiseerusid mäenõlvadele ja ümberkaudsetele tasandikele, kaitstes end kiskjate eest põgenemise ja sülemrändega, tänapäeva kitsede eelkäijad aga kohastusid väga järskude mäekülgedega, kus neil on kiskjate ees eelis.
Kitslaste omavahelised vahekorrad mitokondriaalse DNA põhjal Boveri jt (2019) järgi:[13]
| veislased |
| |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kitslaste omavahelised vahekorrad Zurano jt (2019): [14]
| Caprini |
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Remove ads
Eluviis
Kitslased jagunevad "ressursikaitsjateks", kes on territoriaalsed ning kaitsevad väikest toidurikast ala liigikaaslaste eest, ja "karjamaal sööjateks", kes kogunevad karjadeks ning rändavad suurel, tavaliselt toiduvaesel alal vabalt ringi. Ressursikaitsjad on algelisem rühm. Nad on enamasti väiksemad, tumedat värvi, isased ja emased üsna ühesugused, pikkade mustriliste kõrvade, pika laka ning pistodakujuliste sarvedega. Karjamaal sööjad on evolutsioonis hilisemad. Nad on enamasti suuremad ja väga sotsiaalsed ning nad ei märgista territooriumi lõhnanäärmetega, vaid neil on kõrgelt arenenud domineerimiskäitumine. Nende rühmade vahel ei ole selget piiri, vaid kontiinum, mille ühes otsas on seraud ning teises otsas lambad, kitsed ja muskusveised.
Remove ads
Ohustatus
Alates viimasest jääajast on palju liike välja surnud, tõenäoliselt suuresti inimese mõju tõttu. Tänapäeva liikidest on viis väljasuremisohus, kaheksa ohualtid, seitse ohulähedased ja seitse soodsas seisundis.
Vaata ka
- Veislaste loend
Viited
Kirjandus
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads