Pulstikkits

Pulstikkits^[2] (Capra aegagrus) on imetajaliik sõraliste seltsist veislaste sugukonna kitslaste alamsugukonnast.

Pulstikkits
Kaitsestaatus
Ohulähedane  (IUCN 3.1)[1]
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Imetajad Mammalia
Selts	Sõralised Artiodactyla
Alamselts	Mäletsejalised Ruminantia
Sugukond	Veislased Bovidae
Alamsugukond	Kitslased Caprinae
Perekond	Kits Capra
Liik	Pulstikkits
Binaarne nimetus
Capra aegagrus Schinz, 1838

Klassifikatsioon

Pulstikkitsel on kolm alamliiki:

• Capra aegagrus aegagrus Erxleben, 1777
• Capra aegagrus cretica (kreeta habekits ehk kreeta besoaarkits) Schinz, 1838.
• Capra aegagrus hircus Linnaeus, 1758

Kirjeldus

Karvastu värvus on neil varieeruv, suvel punakaspruun ja talvel hallikaspruun. Pea eesmine alaosa, habe, saba ja jalgade eesküljed ning piki selga kulgev vööt on peaaegu mustad. Jalgade tagaküljed on valged. Isaste sarved on musta värvi, pikad ja mõõkjalt kõverad, emaste omad on lühikesed.

Tüvepikkus on neil 120 kuni 160 cm ja õlakõrgus 70 kuni 100 cm. Kehakaal 35 kuni 40 kg, harva kuni 60 kg.

Pulstikkitsed toituvad peamiselt põõsaste okstest ja lehtedest.

Täiskasvanud isased ja emased pulstikkitsed elavad suurema osa ajast eraldi, sügisel võivad mõnikord suuremad (rohkem kui 30 kitse) karjad mägedes koos liikuda.

Suguküpsed on pulstikkitsed teisel eluaastal, sokud kolme- kuni nelja-aasta vanuselt. Paaritumisaeg kestab novembrist-detsembrini ja sel perioodil võivad sokud kakelda.

Tiined emased sünnitavad, ajavahemikus aprillist-juunini, ühe või kaks talle, kes püsivad ema juures aasta kuni poolteist.^[2]

Levila

Pulstikkitsed on levinud Egeuse mere saartel, Kreeta, Türgi, Iraani, Iraagi, Liibanoni, Afganistani lääneosa ja India loodeosa, Armeenia, Gruusia, Aserbaidžaani ja Turkmeenia mägedes.^[2]