Kivi

Kivil ei ole ranget teaduslikku definitsiooni ning sõna "kivi" on mitmetähenduslik. Enamasti peetakse kivi all silmas tahket mineraalset agregaati, mis on liivaterast suurem.

See artikkel on mõiste "kivi" tähendusest; teadusliku mõiste kohta vaata artiklit Kivim; perekonnanime kohta vaata artiklit Kivi (perekonnanimi); kivitõbe põhjustavate kõvastunud kivide kohta vaata artiklit Konkrement; elektroonika mõiste kohta vaata artiklit Kivi (elektroonika)

---

Põhja-Eesti rannakivid

Naissaare suurim rändrahn – Põlendikukivi

Kivid

Mõnikord kasutatakse sõna "kivi" siiski teadusliku termini "kivim" rahvapärase sünonüümina.

Kivi ja kivimi eristamiseks võib ütelda ka nii, et kivi on konkreetne füüsikaline keha, kivim aga on teatud kehade klass. Näiteks graniit on kivim, graniidist tehtud tänavasillutiskivi on aga kivi, mitte kivim. Kätte saab võtta kivi, kuid mitte kivimit. Kätte saab võtta ainult kivimi näidise. Kivi saab selles tähenduses võrrelda juustutüki, kivimit aga juustusordiga.

Kiviks võidakse pidada ka mitmesuguseid mineraale. Näiteks nimetatakse vääriskiviks enamasti mineraale, mitte kive.

Liitsõna osana on sõna "kivi" oskuskeeles kasutusel: näiteks "kivikülv", "rändkivi", "kivimeteoriit" jne.

Kivid ei pea olema tingimata looduslikud: ka telliskivi on kivi. See, kas kivim peab olema looduslik, on vaieldav. Looduslikku kivi(mit) nimetatakse näiteks ehituses ka looduskiviks (vastand tehiskivi)^[1].

Suurimad Eesti kivid on liustiku poolt siia toodud rändrahnud.

Žargoonis võib sõna "kivi" tähendada ka hašišit.^[2]

Vaata ka

• Kivi raiumine
• Tõstekivi
• Kivitööd