Kodukaitse

Kodukaitse (ka: Eesti Kodukaitse) oli Eesti riigikaitseorganisatsioon.

Eesti Kodukaitse

Asutatud	1990
Tegevuse lõpetanud	2004
Eesmärk	korraldas kodanike vabatahtlikku ühistegevust avaliku korra, ühiskondliku julgeoleku ja turvalisuse tagamisel ning omandi puutumatuse kaitsel
Peakorter	Toompeal komandandi maja
Asukoht	Toompea 1, Tallinn
Kodukaitse ülem	ülem siseminister Olev Laanjärv (1990–1992[1]) Robert Närska (1992) ülema kohustustes[2] Eesti Vabariigi Riikliku Politseiameti peadirektor Igor Amann (1992–1994) politseipeadirektor Uuno Ellen (1994) politseipeadirektor Herman Simm politseipeadirektor Ain Seppik
Võtmeisikud	Andrus Öövel, staabiülem (1990–1993[3])
Emaorganisatsioon	Siseministeerium
Allorganisatsioonid	Eesti Kodukaitse (vabariiklik) staap Eesti Kodukaitse keskkogu Eesti Kodukaitse malevad: EK Sakala malev EK Saaremaa Malev jt

15. mai 1990 õhtul kuulutas valitsuse esimees Edgar Savisaar Toompea lossi rõdult välja Kodukaitse moodustamise^[4]. Organisatsioon asutati 17. mail^[5] 1990^[6], «Organisatsiooni «Eesti Kodukaitse» põhikiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 1992. a määrusega nr. 134^[7],^[8]

17. märtsil 1995. aastal kinnitas Vabariigi valitsus Eesti Kodukaitse uue põhikirja, mille kohaselt oli Eesti Kodukaitse organisatsioon, mille liikmed oma vabast tahtest ja vabatahtlikult ning tasu saamata osalesid politsei abistamisel avalikukorra kaitsel ning õigusrikkumiste ennetamisel, tõkestamisel ja avastamisel. Politseiameti peadirektorile tehti ülesandeks tagada Eesti Kodukaitse vabariiklike organite likvideerimine ning Kodukaitse relvastuse, erivahendite ja muu vara arvele võtmine, asjaajamise ja vara üleandmine Eesti politseiasutuste bilanssi.

Kodukaitse likvideeriti valitsuse 15. märtsi 1996 määrusega, kuna organisatsiooni tegevus oli selleks ajaks sisuliselt ammendunud^[9].

Kodukaitse tegevusvaldkonnad

Kodukaitse tegutses järgmistes valdkondades:

1. abistas politseid, piirivalvet, riigivalitsemis- ja kohaliku omavalitsuse täitevorganeid avaliku korra ning ühiskondliku julgeoleku tagamisel;
2. osales kodanike, asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide vara ja territooriumi valvamisel ja kaitsmisel;
3. osales loodusõnnetuste, katastroofide, suurte tulekahjude ja avariide lokaliseerimisel ja nende tagajärgede likvideerimisel;
4. osutas abi kaitsejõududele seaduses ettenähtud juhtudel ja korras;
5. osales piiri- ja tollikontrolli tagamisel;
6. osales liiklusjärelevalve tagamisel.

Tallinna komandandimaja, 2003

30. juulil 1990 kolis Kodukaitse staap Toompea lossist ajaloolisse komandandi majja.

1990. aasta oktoobrist kuni 1991. aasta aprillini oli Kodukaitse tegev Eesti Vabariigi majanduspiiri loomise ja piiripunktide mehitatud valve tagamisega.

1991. aasta jaanuarikriisi ja augustiputši ajal organiseeris Eesti riiklikult tähtsate objektide kaitset.

9. juulil 1991 toimus Toompeal komandandi majas, kus asusid Eesti Kodukaitse ja Eesti Riikliku Piirikaitseameti peakorter ja piirikaitse staap, plahvatus^[10]. Pomm plahvatas kell 22, mil Pika Hermanni tornis langetati signatuuri saatel sinimustvalget riigilippu^[11].

3. märtsist kuni 2. aprillini 1992 teostas Eesti Kodukaitse Rummu vangla II ja III koloonia välisvalvet ning 19.–21. juunil 1992 julgestas riigis toimunud 1992. aasta Eesti rahareformi.

15. augustil 1994 võtsid kodukaitsjad Tondil Matrossovi-nimelise motoriseeritud jalaväediviisi territooriumi kasarmud ja objektid oma valve alla.

1994. aasta novembris loodi õppekeskus, mille peamiseks ülesandeks oli Kodukaitse liikmetele väljaõppe ja koolituse korraldamine.

Vaata ka

• Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts