Löwenwolde

Löwenwolde (vene keeles Левенвольде, läti keeles Lēvenvolde) oli baltisaksa vana aadlisuguvõsa.

Löwenwolde suguvõsa vabahärravapp

Löwenwolde suguvõsa krahvivapp

Ajalugu

1299. aastal kinkis Tartu piiskop Bernhard Johann von Levenwoldele Hackus, Kukulin ja Lettikülla nimelised külad Vanal-Liivimaal.^[1][2]

24. oktoobril (4. novembril) 1726 said Venemaa keisrinna Katariina I käsuga, vabahärra Gerhard Johann von Löwenwolde (surnud 1723) pojad, kammerhärra Reinhold Gustav, brigadir Karl Gustav ja Friedrich Casimir Vene krahvitiitli, kuid kuna neil puudusid järglased, siis suguvõsaliin katkes^[3].

25. novembril 1730 (diplom 18. juunil 1740) sai ratsaväekindral Friedrich Casimir von Löwenwolde (1692–1769) riigikrahvi tiitli.

1747. aastal immatrikuleeriti Liivimaa rüütelkonda aadli- ja vabahärrade suguvõsa (Nr.37) ja krahvisuguvõsa (Nr.36).^[4]

1854 Vene tunnustus parunitiitlile.^[5]

Suguvõsa liikmeid

• Johann von Löwenwolde (tapetud 1238 Otepääl),
• Johann (Hans) von Löwenwolde (mainitud allikates 1497, surn, 1507), Virumaa Malla ja Pada mõisnik^[6]
• Jakob von Löwenwolde (mainitud allikates 1510–1559), Malla ja Pada mõisnik, Eestimaa maanõukogu maanõunik (1539, 1546)^[6]
• Gerhard (Gert) von Löwenwolde (mainitud allikates 1596,1616, suri enne 1646), Turaida, Sigulda ja Krimulda asehaldur^[7], Malla, Rõuge, Luke, Ilmatsalu mõisnik
• Johann von Löwenwolde (suri enne 1668), Rõuge, Luke mõisnik, suguvõsa Luke (saksa k. Haus Lugden)
• Christoph Bernhard von Löwenwolde (mainitud allikates 1648–1663), Rootsi sõjaväelane (kapten), Malla mõisnik

  

  Krahv Karl Gustav von Löwenwolde (1684–1735)

• Vabahärra Gerhard Johann von Löwenwolde (surnud 1723), Rootsi sõjaväelane, aastast 1710 Peeter I kindral-volinik Eestimaal ja Liivimaal, Malla mõisnik.
  • Krahv Karl Gustav von Löwenwolde (1684–1735 Räpina mõis) (ru), Venemaa keisririigi riigitegelane, õukondlane, sõjaväelane ja diplomaat, Liivimaa maanõunik (1721–1735)^[8][3], Malla, Toolse, Aijaži, Dikļi, Räpina mõisnik
  • Krahv Friedrich Casimir von Löwenwolde (1692–1769; pl), Venemaa keisririigi ja Saksa-Rooma keisririigi riigitegelane ja sõjaväelane (ratsaväekindral)^[9][3]
  • Krahv Gustav Reinhold von Löwenwolde (1693–1758), Venemaa keisririigi riigitegelane ja õukondlane, keisrinna Anna Ivanovna ülemõuemeister, Maardu, Kostivere, Räpina, Asti linnuse, Vīķi, Bauņi, Vilzēni, Kastre, Mujāni mõisnik^[10][3], süüdistati Venemaa keisrinna Anna Leopoldovna valitsusaja järel, riigireetmises ning saadeti igavesele asumisele Solikamskisse, kus ka suri (vene Густав Рейнгольд Левенвольде)

    

    Krahv Gustav Reinhold von Löwenwolde (1693–1758)

  • Adam Friedrich von Löwenwolde (1697−1756), Räpina mõisnik (alates 1766)^[11]
    • Karl Magnus von Löwenwolde (1728−1799), Luke, Ilmatsalu ning Kahkva mõisnik^[12]
      • Karl von Löwenwolde (1779–1812), Venemaa keisririigi sõjaväelane (Карл Карлович Левенвольде)
      • Casimir von Löwenwolde (1780–1805), Venemaa keisririigi sõjaväelane (Казимир Карлович Левенвольде)
    • Johann Gustav von Löwenwolde (1733–1791), Räpina mõisnik (1787–91)^[13], riiginõunik, kreisimarssal
      • Friedrich Johann von Löwenwolde (1776–1832), Liivimaa maamarssal 1827–30 (Фридрих Иоганн Густавович Левенвольде)

Löwenwolde suguvõsa mõisavaldused

• Eestimaa:
  • Koitjärve (Koitjerw) (1727−1729), Kostivere (Kostifer), Maardu (Maart) (1727−1729), Malla (Malla) (1513−1580ndad ja XVIII sajandi algus), Pada (Paddas) (u 1550−XVII sajandi 1. pool), Selja (Selgs) (1720ndad−1730ndad), Väike-Rõude (Klein-Ruhde) (1608−1680ndad pärus-, 1680ndad-1690ndad rendivaldus)
• Liivimaa eesti distrikt:
  • Ilmatsalu (Ilmazahl), Kahkva (Kachkowa), Kukulinna (Kuckulin), Luke (Lugden), Meeksi (Meeks), Mooste (Moisekatz), Restu (Rösthof), Räpina (Rappin), Veriora (Paulenhof), Uue-Kastre (Kaster)
• Liivimaa läti distrikt:
  • Astijärve (Schloß Burtneck), Bauņi (Zarnau), Dikļi (Dickeln), Mujāni (Mojahn), Vīķi (Zarnau), Vilzēni (Wilsenhof)