Lennukikandja

Lennukikandja ehk lennukiemalaev on suur sõjalaev, mis on ehitatud lennukite ja kopterite lendudeks ja alaliseks paiknemiseks pardal. Praktiliselt on tegemist ujuva lennuväljaga.

USS Stennis ja HMS Illustrious

Leekides Grumman F6F-3 Hellcat lennukikandjal USS Enterprise (CV-6) (10, november 1943. aasta). Meeskonnaliige päästab kabiinist pilooti.

NAM Atlântico on Brasiilia lennukikandja, mis asendab NAe São Paulo.

Itaalia lennukikandja Cavour

Üldkirjeldus

Tavaliselt on lennukikandjad mereväe suurimad laevad. Üldjuhul liiguvad nad koos väiksema või suurema saatelaevastikuga, olles ise lipulaevaks.

Lennukikandja ülatekk on ühtlasi lennutekk, millel on üks või mitu lennurada ning õhusõidukite parkimiskohad. Õhusõidukitele on üldjuhul ette nähtud lennuteki all ka angaaritekk, kuhu on võimalik ümber paikneda vastava lifti abil.

Kasutus

Nüüdisaja lennukikandjaid

Praegu tegutseb maailmas 22 lennukikandjat. Lennukikandjad kuuluvad Ameerika Ühendriikide, India, Prantsusmaa, Venemaa, Hispaania, Brasiilia, Itaalia, Tai ja Suurbritannia relvastusse. Lisaks kuulub Hiina Rahvavabastusarmeele endine Nõukogude lennukikandja Varjag. Uusi lennukikandjaid arendavad Hiina RV, Prantsusmaa, India, Venemaa, Jaapan, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid.

Lisaks on Austraalia, Brasiilia, Prantsusmaa, India, Itaalia, Jaapani, Hollandi, Lõuna-Korea, Hispaania, Suurbritannia ning Hiina Rahvavabariigi mereväes laevu, mis suudavad kanda mitut kopterit. Neid nimetatakse ka kopterikandjateks.

Ajalugu

Esimesed katselised õhkutõusmised laevalt ja maandumised laevale tehti Ameerika Ühendriikide mereväes 1910. ja 1911. aastal. Transpordialusest ümber ehitatud Jaapani lennukikandjalt Wakamiya toimusid 1914. aasta 5. septembril esimesed merelt lähtunud õhurünnakud Saksa sihtmärkidele Tsingtao piiramisel Hiinas.

Esimene lennukikandjaks ehitatud laev oli HMS Ark Royal, mis valmis 1914. aastal. Seda kasutati esimese maailmasõja ajal. Teise maailmasõja ajal oli ameeriklastel juba 7 lennukikandjat. Jaapanil oli teise maailmasõja alguses 10 lennukikandjat.

Lennukikandjaid on kasutatud Vabadussõjas, Falklandi sõjas, Lahesõjas ja liitlasvägede Iraagi invasioonis 2003. aastal.

Lennukikandjate klassid

Brasiilia (1)

• NAM Atlântico (A 140): 21 500-tonnine endine Briti lennukikandja HMS Ocean (vette lastud 1995), ostetud 2018.

Prantsusmaa (1)

• Charles de Gaulle (R 91): 42 000-tonnine tuumareaktoriga lennukikandja, teenistusse arvatud 2001.

India (1)

• INS "Vikramaditya"
• INS Viraat: 28 700-tonnine endine Briti lennukikandja HMS Hermes (vette lastud 1953), ostetud 1986 ja teenistusse arvatud 1987, maha kantud 2017.^[1]

Itaalia (2)

• Giuseppe Garibaldi (551): 14 000-tonnine Itaalia STOVL-tüüpi lennukikandja, teenistusse arvatud 1985.
• Cavour (550): 27 000-tonnine Itaalia STOVL-tüüpi lennukikandja, teenistusse arvatud 2008.

Venemaa (1)

• Admiral Flota Sovetskovo Soyuza Kuznetsov: 67 500-tonnine Kuznetsov-klassi STOBAR-tüüpi lennukikandja. Vette lastud 1985 nime all Tbilisi, ümber nimetatud ja tegev 1995. aastast.

Hispaania (2)

• Principe de Asturias (R11): 17 200-tonnine STOVL-tüüpi lennukikandja, teenistusse arvatud 1988.
• Juan Carlos I (L61): 27 000-tonnine, vette lastud 2008, teenistusse arvatud 30. septembril 2010.

Tai (1)

• HTMS Chakri Naruebet: 11 400-tonnine lennukikandja, mis põhineb Hispaania Principe De Asturias disainil. Teenistusse arvatud 1997. See on praegu teenistuses olevaist lennukikandjaist väikseim.^[viide?]

Suurbritannia (1)

• HMS Illustrious: 22 000-tonnine STOVL-tüüpi lennukikandja, teenistusse arvatud 1982. Algselt oli samas klassis kolm laeva, kuid kaks on nüüdseks tegevteenistusest lahkunud.

Ameerika Ühendriigid (11)

• USS Enterprise (CVN-65): 93 500-tonnine tuumareaktoriga superlennukikandja teenistusse arvatud 1961. Esimene tuumareaktoriga lennukikandja. Mahakandmise tähtaeg on 2013,^[2] ehkki see võib lükkuda aastasse 2014–2015.
• Nimitz klass: kümme 101 000-tonnist tuumareaktoriga superlennukikandjat, millest esimene arvati teenistusse 1975. Nimitz-klassi lennukikandjat liigutavad kaks tuumareaktorit ja neli auruturbiini ning see on 333 meetrit (1092 jalga) pikk.

USA mereväel on maailma suurim lennukikandjate laevastik: üksteist superlennukikandjat teenistuses, üks ehitusel ja kaks plaanis.

Lennukikandjaid

• Admiral Kuznetsov (Venemaa)
• Chakri Naruebet (Tai)
• Charles de Gaulle (Prantsusmaa)
• Cavour (550) (Itaalia)
• Giuseppe Garibaldi (C 551) (Itaalia)
• Illustrious (Suurbritannia)
• NAM Atlântico (Brasiilia)
• USS Harry S. Truman (USA)
• USS George Washington (USA)

Riik	Merevägi	Teenistuses	Reservis	Ehitusel	Ümberehitusel
USA	Ameerika Ühendriikide merevägi	11[3]	1[4]	3[5]	0
Itaalia	Itaalia merevägi	2[6]	0	0	0
Suurbritannia	Suurbritannia kuninglik merevägi	1[7]	0	2[8]	0
India	India merevägi	1[9]	0	2[10]	1[10]
Venemaa	Vene merevägi	1[11]	0	0	0
Prantsusmaa	Prantsuse merevägi	1[12]	0	0	0
Brasiilia	Brasiilia merevägi	1[13]	0	0	0
Hispaania	Hispaania merevägi	1[14]	0	0	0
Tai	Tai kuninglik merevägi	1[15]	0	0	0
Hiina RV	Hiina Rahvavabastusarmee merevägi	1[16]	0	1	0
Kokku		21	1	8	1

Riik	Nimi	Pardanumber	Veeväljasurve	Klass	Tüüp	Teenistusse arvatud
Brasiilia	NAe São Paulo	A12	032800 32 800 tonni	Clemenceau	tavajõuallikaga lennukikandja	2000-11-15 15. november 2000
Prantsusmaa	Charles de Gaulle	R91	042000 42 000 tonni	–	tuumareaktoriga lennukikandja	2001-05-18 18. mai 2001
India	INS Viraat	R22	028700 28 700 tonni	Centaur	tavajõuallikaga STOVL-tüüpi lennukikandja	1987-05-20 20. mai 1987
Itaalia	Conte di Cavour	550	027100 27 100 tonni	–	tavajõuallikaga STOVL-tüüpi lennukikandja	2008-03-27 27. märts 2008
Itaalia	Giuseppe Garibaldi	551	013850 13 850 tonni	–	tavajõuallikaga STOVL-tüüpi lennukikandja	1985-09-30 30. september 1985
Venemaa	Admiral Kuznetsov	063	055000 55 000 tonni	Admiral Kuznetsov	tavajõuallikaga STOBAR-tüüpi lennukikandja	1991-01-21 21. jaanuar 1991
Hispaania	Principe de Asturias	R11	016700 16 700 tonni	–	tavajõuallikaga STOVL-tüüpi lennukikandja	1988-05-30 30. mai 1988
Tai	HTMS Chakri Naruebet	CVH-911	011400 11 400 tonni	–	tavajõuallikaga STOVL-tüüpi lennukikandja	1997-08-10 10. august 1997
Suurbritannia	HMS Illustrious	R06	022000 22 000 tonni	Invincible	tavajõuallikaga STOVL-tüüpi lennukikandja	1982-06-20 20. juuni 1982
USA	USS Enterprise	CVN-65	094700 94 700 tonni	–	tuumareaktoriga superlennukikandja	1961-11-25 25. november 1961
USA	USS Nimitz	CVN-68	100000 100 000 tonni	Nimitz	tuumareaktoriga superlennukikandja	1975-05-03 3. mai 1975
USA	USS Dwight D. Eisenhower	CVN-69	101600 101 600 tonni	Nimitz	tuumareaktoriga superlennukikandja	1977-10-18 18. oktoober 1977
USA	USS Carl Vinson	CVN-70	101300 101 300 tonni	Nimitz	tuumareaktoriga superlennukikandja	1982-03-13 13. märts 1982
USA	USS Theodore Roosevelt	CVN-71	104600 104 600 tonni	Nimitz	tuumareaktoriga superlennukikandja	1986-10-25 25. oktoober 1986
USA	USS Abraham Lincoln	CVN-72	100000 100 000 tonni	Nimitz	tuumareaktoriga superlennukikandja	1989-11-11 11. november 1989
USA	USS George Washington	CVN-73	104200 104 200 tonni	Nimitz	tuumareaktoriga superlennukikandja	1992-07-04 4. juuli 1992
USA	USS John C. Stennis	CVN-74	103300 103 300 tonni	Nimitz	tuumareaktoriga superlennukikandja	1995-12-09 9. detsember 1995
USA	USS Harry S. Truman	CVN-75	103900 103 900 tonni	Nimitz	tuumareaktoriga superlennukikandja	1998-07-25 25. juuli 1998
USA	USS Ronald Reagan	CVN-76	101400 101 400 tonni	Nimitz	tuumareaktoriga superlennukikandja	2003-07-12 12. juuli 2003
USA	USS George H. W. Bush	CVN-77	102000 102 000 tonni	Nimitz	tuumareaktoriga superlennukikandja	2009-01-10 10. jaanuar 2009