Liht-naistepuna

Liht-naistepuna (Hypericum perforatum) on naistepunaliste sugukonda naistepuna perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Liht-naistepuna
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Katteseemnetaimed
Klass	Kaheidulehelised
Selts	Malpiigialaadsed Malpighiales
Sugukond	Naistepunalised Hypericaceae
Perekond	Naistepuna Hypericum
Liik	Liht-naistepuna
Binaarne nimetus
Hypericum perforatum L.

Inglise keeles on liht-naistepuna tuntud kui St John's wort, mille eestikeelne vaste võiks olla 'jaanilill'. Rahvapärane nimetus tuleb sellest, et traditsiooniliselt korjati õitsevat liht-naistepuna jaanipäeval (24. juuni). Rahvasuus on taime nimetused emasterohi, jaanirohi, jeesuverelill, mariarohi, ninnilill, olangas, punalill, vereselitusrohi, viinalill ja viinapuna^[1].

Liht-naistepuna on laialdaselt tuntud ravimtaimena, mida kasutatakse depressiooni raviks.

Kirjeldus

Läbipaistvad näärmetäpid liht-naistepuna lehtedel

Liht-naistepuna vars on 20–90 cm kõrgune. Vars on alusel ümmargune, kõrgemal kahe servikuga (pikikandiga), säsikas. Vars on enamasti alusel lihtne, ülemises osas oksine, paljas. Mitmeaastasel risoomil võib sagedasti olla mitu püstist vart. Lehed vastakud, umbes 12 mm pikad, vastu valgust vaadates näha läbipaistvad näärmetäpid (eeterliku õli näärmed). Õite läbimõõt võib olla kuni 2,5 cm. Õied on viie teravatipulise kuldkollase kroonlehega, kroonlehtede välisserval on selgelt näha hõredad mustad näärmetäpid. Nõelatorkeid meenutavad näärmed on andnud aluse ladinakeelseks liigiepiteediks perforatum. Tupplehti on samuti 5, need on teravatipulised ning enamasti kolme rooga, õitsemise ajal sigimikust umbes 2 korda pikemad^[2]. Õies on hulk tolmukaid, mis ühinevad alusel kolmeks kimbuks. Tolmukate keskel on kolme suudmega sigimik.^[1]

Vili on piklik, munajas või kooniline kupar, milles on suur hulk seemneid. Taime levib puist- ja loomleviga, aga ka sipelgleviga. Seemned on pisikesed, pikliku kujuga ning tiivulised. Seemneid on palju. Sipelgate jaoks on seemnetel söödav lisand.^[3]

Õitseb juunist septembrini.

Levila

Liht-naistepuna kasvab Euroopas, Siberis, Kesk-Aasias.^[4] Sissetoodud liigina esineb ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Indias, Uus-Meremaal, Austraalias ning Lõuna-Aafrikas. Eestis on üsna levinud. Armeenias on taime looduslikud kasvukohad Sjunikhi, Vajotsh Dzori, Lori, Aragatsotni, Tavuši ja Gegharkhunikhi maakonnas.^[5]

Kasvukoht

Liht-naistepuna kasvab sageli liivasel või kivisel pinnasel, eelistab valgusküllaseid kohti.^[3] Kasvab jäätmaal, söötidel, kuivadel niitudel^[6], puisniitudel, kinkudel, tee- ja põlluservadel,^[7] kuivades võsades, metsaservadel, tarade ääres, kraavikallastel, loodudel^[2].

Saadused

 Pikemalt artiklis Liht-naistepuna ürt

Lisaks ilusale väljanägemisele on liht-naistepuna hea ravimtaim ja droog.