Linnaosa

Linnaosa ehk asum on linna terviklik osa. Linnaosal võib olla, kuid ei pea olema halduslik staatus.

Eesti

1. aprillil 1934 jõustunud Narva-Jõesuu alevi Narva linnaga ühendamise seaduse alusel muudeti senine Narva-Jõesuu alev Narva linna administratiiv-piirkonda kuuluvaks Narva-Jõesuu linnaosaks.^[1] Linnaosa juhtisid jaoskonnavolikogu ja jaoskonnavalitsus. 1938. aastal nimetati jaoskonnavolikogu linnaosa volikoguks ja jaoskonnavalitsuse esimees linnaosa vanemaks.^[2] Rohkem linnaosi sel ajal Eestis ei olnud. Narva-Jõesuu linnaosa kuulus Narva 1. (põhjapoolse) linnajao koosseisu.

Eestis on halduslikke linnaosasid vaid kahes linnas: Tallinnas ja Kohtla-Järvel. Sellised üksused nagu Tähtvere Tartus ja Lodja Pärnus loetakse asumiteks ja neil ametlikku linnaosa staatust ei ole.

Tallinnal on järgmised linnaosad: Haabersti, Kesklinna, Kristiine, Lasnamäe, Mustamäe, Nõmme, Pirita ja Põhja-Tallinna linnaosa.

Kohtla-Järvel on järgmised linnaosad: Ahtme, Järve, Kukruse, Oru ja Sompa.

Rootsi

Stockholmi vald on halduslikult jagatud linnaosapiirkondadeks (stadsdelsområde), mis koosnevad mitmest linnaosast (stadsdel). Jaotus linnaosadeks oli Stockholmi linnas olemas siiski ammu enne linnaosapiirkondade moodustamist.

Göteborgi vallas vastavad Stockholmi linnaosadele primaarpiirkonnad (primärområde).

Malmö vald on jaotatud 10 linnaosaks, mis omakorda jagunevad kokku 134 osapiirkonnaks (delområde).

Vaata ka

• Asum
• Linnajagu