Lohkva juudi kalmistu

Lohkva juudi kalmistu on kalmistu Lohkva külas Luunja vallas Tartu maakonnas.

Artikkel uue juudi kalmistu avamise puhul^[1]

Lohkva juudi kalmistu peavärav Räpina mnt ääres

Kalmistu peavärav asub Tartu linna piirist umbes 100 m kaugusel Räpina maantee ääres. Kinnistu on algse suurusega, 15760 m² ehk umbes 1,58 hektarit. Matuseala on aluliselt väiksem.

Ajalugu

1930. aastal taotles juudi kogukond Tartu linnavalitsuselt maad, et laiendada 1859. aastal Roosi ja Jänese tänava nurgale rajatud juudi kalmistut.^[2] Kuna siseministri määrusega oli lubatud matmispaikade laiendamine ainult väljaspool linna piire, pakuti juutidele maad Räpina maantee ääres.

Juudi kogukond oli sellega nõus ning maa kalmistu rajamiseks omandati 1935. aastal, kui juudi kogukond oli ostnud Lohkval tuhande krooni eest 15760 m² maad.^[3] Kalmistu pühitseti 22. septembril 1935, esimesena maeti uuele kalmistule kasutusest väljajäänud pühi raamatuid ja jm rituaalesemeid.^[4]

Kalmistu pühitsemise tseremoonia

Kalmistu avati pidulikult pühapäeval, 22. septembril 1935 suure rahvahulga osavõtul Jaama tänaval. Tseremoonia algas hommikul kell 10, kui suur hulk kohalikke juute kogunes juudi palvemaja juurde Turu tänavas, kuts hakkas liikuma sümboolne leinarong vanade pühakirjade ja kultusesemete matmiseks. Selliseid esemeid oli kogunud ligikaudu 20 aastat. Leinarong liikus läbi linna ja jõudis spetsiaalselt tseremoonia jaoks ettevalmistatud platsile, kus toimus ametlik kalmistu õnnistamine. Tseremooniat juhtisid kogukonna esindajad, nende seas farmaatsiakandidaat H. Beltzickoff ning Tartu juudi koguduse vaimulik juht rabi Mostovski, kes pidas kõne. Seejärel maeti mulda pühad raamatud ja esemed ning kalmistule istutati puud.^[1]

Arhitektuur ja ehitus

Kalmistu kujundusprojekti koostasid ja viisid ellu arhitektid Arnold Matteus ja Herbert Johanson. Kogu ehitustööde maksumuseks kujunes umbes 15 000 Eesti krooni.

Projekti raames ehitati kalmistule abiehitis, mis oli kujundatud funktsionalistlikus stiilis. Hoonesse kuulusid kaks eraldi eluruumi, ärasaatmiste saal, palveruum ning Mikva – rituaalseks puhastumiseks mõeldud vann.

Kirjeldus

Kalmistu on sõidutee ääres piiratud krohvitud telliskivimüüriga. Müür on korrapäraselt liigendatud katustatud postidega. Müüri pinnal postide vahel on Taaveti täht. Müüris on sepisväravad. Linnapoolsel küljel on lippaed, vastasküljel võrkaed.^[3]

Kalmistul on perpendikulaarsete teedega planeering. Värava juures asub abihoone. Kalmistul on kõrghaljastus.^[3]

Kalmistu territooriumil tohib vastavalt juudi tavadele viibida ainult peakattega.^[3]

Vaata ka

• Tartu juudi kalmistu