Mai Levin

Mai Levin (sündinud 9. märtsil 1942 Tallinnas) on Eesti kunstiajaloolane ja -kriitik.

Mai Levin, 2006
Foto: Jaan Künnap

Mai Levin on sündinud Tallinnas Nõmmel juristide pere ainsa lapsena. Ta on lõpetanud 1959. aastal Tallinna 10. Keskkooli ja 1967. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna. Alates 1961. aastast töötanud Eesti Kunstimuuseumis teaduri, graafikaosakonna juhataja ja teadusdirektorina. On peamiselt tegelenud Eesti 20. sajandi kunstiloo ja siinse modernse kunsti arenguküsimustega. Samuti on ta oma uurimis- ja näitusetegevuses keskendunud nii Eesti kui ka Lääne-Euroopa maalile ja graafikale.^[1]

Mai Levin on põhjalikult uurinud Eduard Wiiralti ja Kristjan Raua loomingut. Mai Levin on tuntud ka nn suurest kunstiajaloost välja unustatud või tõrjutud teemade uurija ja populariseerijana. Ta on koostanud näitusi, katalooge, monograafiaid ja teadusartikleid, teinud uurimusi, kirjutanud artikleid ja ülevaateid. Kureerinud ainuüksi Eesti Kunstimuuseumis üle saja näituse.^[1]

Raamatud

• "Eduard Wiiralt" Eesti Kunstimuuseum 1998, ISBN 4741231006404
• "Kristjan ja Paul Raud" Eesti Kunstimuuseum 2006, ISBN 9789985962664
• "Eesti modernism. Peateid ja kõrvalradu" TEA kirjastus 2011, ISBN 9789949240845
• "Album Eduard Wiiralt" Eesti Kunstimuuseum 2015, ISBN 9789949485475
• "Johann Köler" Eesti Kunstimuuseum 2019, ISBN 9789949485956
• "Kristjan Raud – suur kunstnik ja rahvuskultuuri ehitaja" Mai Levini Sõprade Seltsing 2021, ISBN 9789916406342
• "Kujutav kunst Tartus 1960. aastatel" Tartu Kunstimuuseum 2023, ISBN 9789916993408
• "Nikolai Kormašov – maalija" Kormgraaf 2023, ISBN 9789916965320
• "August Pulst kunstnikuna" Kunderi 2025, ISBN 9789916428955

Tunnustus

• 1972 – Eesti Kunstnike Liidu kunstiteadlaste sektsiooni aastapreemia (artiklid “Trienaalijärgne mõttekollaaž”, “Mõtteid Elmar Kitsest”, “Vilniuse trienaal” ja “Leppo Mikko”)
• 1978 – Eesti Kunstnike Liidu kunstiteadlaste sektsiooni aastapreemia (näituste kataloogid "Juugendstiil eesti kunstis" ja "Konrad Mägi. 100 aastat sünnist")
• 1980 – Eesti Kunstnike Liidu kunstiteadlaste sektsiooni aastapreemia (ajalehes Sirp ja Vasar ilmunud artiklid “Mõeldes Marju Mutsule”, “Saateks Nikolai Kormašovi näitusele”, “Veel üldist temaatilisest kunstist”)
• 1984 – Eesti Kunstnike Liidu kunstiteadlaste sektsiooni aastapreemia (artiklid “Eesti puugravüür”, “Eesti graafikud VI Tallinna trienaalil”, “Eesti monotüüpia” ja näitus “Eesti puugravüür”)
• 1988 – Eesti Kunstnike Liidu kunstiteadlaste sektsiooni aastapreemia (artikkel “Rahvusromatism Eestis”, s.j. arvestades suuri teeneid vastava näituse eksponaatide koondamisel)
• 1996 – Ervin Pütsepa preemia (kataloog "Märt Laarman")
• 1999 – Kristjan Raua preemia (Eduard Wiiralti monograafia)
• 2001 – Valgetähe IV klassi teenetemärk^[2]
• 2007 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia
• 2022 – Kristjan Raua preemia
• 2022 – Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu aastate preemia