Mererahvad

Mererahvad on nimetus hüpoteetilisele meresõitjate konföderatsioonile, mis olevat rünnanud Vana-Egiptust ja teisi alasid Vahemere idaosas enne pronksiaja kollapsit (1200–900 eKr) ja selle ajal.^[2][3][4] Pärast hüpoteesi teket 19. sajandil sai mererahvaste sissetungidest üks Egiptuse ajaloo kuulsamaid peatükke tänu selle seosele "klassikaliste riikide etnograafia ja primitiivse ajaloo kõige tähtsamate küsimustega," Wilhelm Max Mülleri sõnades.^[5][6]

Selle stseeniga Medinet Habu põhjaseinalt sageli illustreeritakse Egiptuse sõjalist tegevust mererahvaste vastu Ramses III valitsemisajal, niinimetatud Delta lahingus.^[1] Kuigi hieroglüüfid kirjeldavad vastaseid "põhjariikidest tulnutena," märkasid 19. sajandi arheoloogid sarnasusi erinevate samamoodi nimetatud gruppide sõdalaste juuksestiilide ja aksessuaaride vahel.

Mererahvaste päritolu ei ole dokumenteeritud, aga selleks on pakutud mitmeid asukohti, sealhulgas Anatoolia lääneosa, Egeuse mere rannik, Vahemere saared ja Lõuna-Euroopa.^[7] Kuigi arheoloogilistes leidudes ei viidata migratsioonile, arvatakse, et mererahvad seilasid pronksiaja lõpus ümber Vahemere idaosa ja korraldasid ründeretki Anatoolias, Süürias, Foiniikias, Kaananis, Küprosel ja Egiptuses.^[8]

Prantsuse egüptoloog Emmanuel de Rougé kasutas esimesena terminit peuples de la mer ('mere rahvad') 1855. aasta kirjelduses Medinet Habus leiduvate reljeefide kohta, mis kirjeldasid vaarao Ramses III kaheksandat valitsemisaastat.^[9][10] 19. sajandil lõpus populariseeris nime "mererahvad" ja sellega seotud migratsiooniteooriat Gaston Maspero, de Rougé' järeltulija Collège de France'is.^[11] 1990. aastate algusest saati on tema migratsiooniteoorias kahelnud mitmed haritlased.^{[2][3][9][12]}

Mererahvaste identiteet on siiani tänapäeva teadlaste poolt tuvastamata ning hüpoteesid mererahvaste erinevate gruppide päritolu kohta pakuvad suurt arutelu.^[13] Erinevate teooriate sõnul võisid nad olla kas mõni mitmetest Egeuse hõimudest, ründeretkelised Kesk-Euroopast, laialiläinud sõdalased, kellest said piraadid või pagulased; või migrandid, kes olid kannatanud looduskatastroofide käes, näiteks maavärinate või kliimamuutuste.^[3][14]