Metoop

Metoop on tavaliselt reljeefide^[1] või maalinguga^[2] kaunistatud nelinurkne plaat, enamasti valmistatud kivist, harvem puust või põletatud savist.

Dooria orderi arhitraav ja friis; triglüüfi ja metoobi paiknemine friisil

Metoop Parthenoni friisilt kujutab kentauride ja lapiitide võitlust

Parthenoni friis

Triglüüfidega vaheldumisi reana paiknevad metoobid kaunistavad dooria orderi talastiku arhitraavi kohal asuvat friisi (triglüfoni). Tekkelt oli metoop puitehitise taladevahelise avause katteplaat^[3].

Metoop leidis uusajal taas kasutust antikiseeriva arhitektuurimotiivina barokk-klassitsismis ja klassitsismis.

Pildid

Antiikehitistel

• 
  Selinuses asuva templi triglüüfid ja metoobid (u 560 eKr) Palermo arheoloogiamuuseumis Itaalias
• 
  Ühest kiviplokist välja raiutud metoop ja triglüüf Stratoses
• 
  Triglüüfidega plokid metoopide jaoks jäetud süvendiga kahel pool Marmariast Delfi lähedal
• 
  Triglüüf-metoopfriis Brauroni stoa sammastiku arhitraavil
• 
  Paestumi ühe templi metoopfriisi osa, u 510 eKr
• 
  Delfi Ateena varakambri triglüüf-metoopfriis
• 
  Aphaea templi triglüüfid ja metoopide süvendid
• 
  Ateena Hephaisteioni talastik

Uusajal

• 
  Reljeefidega metoobid François Mansarti kavandatud Château de Maisons-Laffitte'i fassaadil, iseloomulik detail Prantsusmaa barokkarhitektuuris
• 
  Château de Maisons-Laffitte
• 
  Pariisi Hôtel de Beauvais' friis
• 
  20. sajandi alguse "ameerikapärased" metoobid Indianapolise raamatukogu hoonel kujutavad bukranionfriisil piisonipäid

Vaata ka

• Parthenoni metoobid
• Triglüüf-metoopfriis