Harilik metspipar

Harilik metspipar (Asarum europaeum L.) on tobiväädiliste sugukonda metspipra perekonda kuuluv rohttaim.

See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Metspipar (perekond)

---

Harilik metspipar
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Piperales
Sugukond	Tobiväädilised Aristolochiaceae
Perekond	Metspipar Asarum
Liik	Harilik metspipar
Binaarne nimetus
Asarum europaeum L.

Teaduslikult kirjeldas harilikku metspipart esimesena Linnaeus 1753.

Levila

Harilik metspipar ei kasva Briti saartel, Skandinaavias ega Hollandis, kuid ülejäänud Euroopas Lõuna-Soomest kuni Lõuna-Prantsusmaa, Itaalia ja Põhja-Makedooniani. Venemaa Euroopa-osas ja Lääne-Siberi lõunaosas on metspipar metsas ja metsastepis laialt levinud.

Harilik metspipar on Eestis pärismaine. Ta on mandril tavaline, saartel haruldane.

Lisaks põhialamliigile on harilikul metspipral eritatud veel kaks alamliiki: A.e. caucasicum, mis kasvab Kagu-Alpides, ning A.e. italicum, mis kasvab Kesk- ja Põhja-Itaalias ning Makedoonias.

Väljaspool levilat kasvatatakse metspipart laialdaselt ilutaimena. Mõnikord kasutatakse teda ka maitsetaimena või lõhna andmiseks. Kuid metspipar on mürgine taim.

Kirjeldus

Harilikku metspipart kohtab kõige sagedamini metsas, nii leht- kui okasmetsas, eriti lubjarikkal pinnasel. Ta talub hästi varju ja iluaianduses kasutatakse teda maapinna katmiseks kohtades, kus teised rohttaimed kasvada ei taha.

Metspipar on igihaljas püsik. Taime vars on 1–1½ dm pikk ja lamab maas. Igal varrel on kaks neerjat pika rootsuga lehte. Lehe ülemine külg on läikiv. Metspipral on pipart meenutavad maitse ja lõhn ning sellest on taim nimetusegi saanud. Varrel on ka 2-3 paari abilehti, mis paiknevad vastakuti.

Õied kasvavad ühekaupa varre otsas, on kahvatud tumepunased, längus ja lamavad maapinnal. Õietupp koosneb 3 kokkukasvanud õielehest. Tolmukaid on 12. Metpipar õitseb aprillis-mais, seemned valmivad juunis. Metspipar on mürmekofiil: tema seemneid levitavad sipelgad.

Metspipar võib paljuneda ka vegetatiivselt, risoomi jagunemise teel. Sel moel moodustab metspipar tihti maapinnal suuri laike.

Välislingid

• Harilik metspipar andmebaasis eElurikkus