Mudanepp
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Mudanepp (Lymnocryptes minimus) on kurvitslaste sugukonda kuuluv lind. Ta on Eestis arvatud II kaitsekategooriasse (2012).
.jpg)
Remove ads
Välimus
Mudanepp on 17–19 cm pikk. Tiibade siruulatus on 38–42 cm.[2] Tiiva pikkus on 105–121 mm, saba 45–54 mm.[3] Kaalub 28–106 g.[2]
Selg on tume, alapool hele. Seljal ja pealael on kaks heledat triipu. Äärmised tüürsuled on tumedad. Puguala külgedel on tumedad triibud.[4] Nokk on roosakaspruun või hallikaskollane, nokaots on must. Nokk on sirge ja pikk, aga tavaliselt vähemalt 20 mm lühem kui tikutajal. Jalad on rohekad, rohekaskollased või roosakaspruunid. Silmad on pruunid.[3]
Remove ads
Levik
Mudanepi levila ulatub Kirde-Skandinaaviast Ida-Siberini. Elavad ka Lõuna-Rootsis, Põhja-Poolas, Põhja-Valgevenes ja Balti riikides. Talvituvad Briti saartel, Lääne-Euroopas, Afrotroopise põhjaosas, Türgis, Lähis-Ida põhjaosas, Aserbaidžaanis, Iraanis, Afganistanis, Indias, Lõuna-Hiinas ja Vietnamis.[2]
Eestis on ta väga paigutise levikuga haruldane haudelind; rändel võib teda rohkem kohata[5]. Mõned mudanepid ka talvituvad Eestis[5].
Pesitsevad padurates, lammidel, rabades, metsatundras ja taigas. Talvituvad märgaladel ning jõgede ja ojade ääres.[2]
Remove ads
Toitumine
Mudanepp toitub putukatest ja nende vastsetest, rõngussidest, kõhtjalgsetest ning vahel ka seemnetest. Mudast toitu otsides liigutab keha rütmiliselt üles ja alla. Öise või videvikulise eluviisiga. Tavaliselt toitub üksi, vahel kuni 5-linnulistes parvedes.[2]
Pesitsemine
Pesitsevad maist septembri alguseni.[2] Kurnas on neli muna mõõtmetega 38 × 27 mm. Muna kaalub 14 g. Emaslind haub mune 21–24 päeva.[6]
Viited
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads