Looduskaitse all olevad liigid Eestis

Looduskaitse all olevad liigid on Eestis jagatud kolme kategooriasse.

Kõre (Epidalea calamita) on Eestis esimesse kaitsekategooriasse kuuluv liik

Viigerhüljes (Phoca hispida) on teise kaitsekategooriasse kuuluv liik

Hallpea-rähn, üks kolmanda kategooria kaitsealustest liikidest

Esimesse kaitsekategooriasse kuuluvad valdavalt vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisus elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. I kaitsekategooria liikide puhul tuleb taotleda luba loomade häälte salvestamiseks ning sigimis- ja pesitsuspaikade filmimiseks ning pildistamiseks. Samuti on keelatud täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites.

Esimesse kaitsekategooriasse arvatud kotkaliikide, must-toonekure ja lendorava pesapuu avastamise korral hakkab seal seadusest tulenevalt kehtima automaatne kaitsetsoon, mille raadius on liigispetsiifiline: 25 meetrist lendoraval 500 meetrini kaljukotkal. Pesapuu kaitsetsoonis kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord ning kevad-suvine liikumispiirang. Selle kaitsekategooria liikide kõik teadaolevad elupaigad või kasvukohad võetakse kaitse alla (kaitseala, hoiuala või püsielupaigana).

Teise kategooria looduskaitsealused liigid Eestis on liigid, keda esineb väga piiratud alal või vähestes elupaikades ning kelle arvukus väheneb ning levila aheneb. Sellesse kategooriasse on arvatud 259 liiki. Mõned liigid on vabariigi valitsuse määrusega paigutatud valedesse rühmadesse (näiteks järv-lahnarohi on loetud katteseemnetaimede hulka, tegelikult on ta sõnajalgtaim). Määruse järgi on sõnajalgtaimi 5, paljasseemnetaimi 1, katteseemnetaimi 112, sammaltaimi 26, seeni 27, samblikke 32, selgrootuid loomi 6 ja selgroogseid loomi 50 liiki. Vähemalt 50% teadaolevatest ja keskkonnaregistrisse kantud teise kategooria looduskaitsealuste liikide elupaikadest võetakse kaitse alla.

Kolmanda kategooria kaitsealused liigid Eestis on liigid, mis on suhteliselt tavalised, kuid on võimalik nende liikide arvukuse kriitiline langus. Kokku on selliseid liike 245. Kolmanda kaitsekategooria liikide teadaolevatest ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikadest või kasvukohtadest võetakse kaitse alla vähemalt 10%.

I kaitsekategooria liigid

Alljärgnevalt on loetletud I kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis, andmed seisuga 21. juuni 2014, Eesti Vabariigi Valitsuse 2004. aasta määruse nr 195 järgi. Kivistised võeti aastal 2014 eraldi määrusega kaitse alla. Nimekirjas on märkusi, mida määruses ei kajastata, ja osasid taksoneid on täpsemalt struktureeritud.

I kaitsekategooria taimeliigid

I kaitsekategooria sõnajalgtaimed (Pteridophyta)

1. põhja-raunjalg Asplenium septentrionale
2. rohe-raunjalg Asplenium viride
3. haruline võtmehein Botrychium matricariifolium
4. virgiinia võtmehein Botrychium virginianum
5. sudeedi põisjalg Cystopteris sudetica
6. karedahambane osi Equisetum × trachyodon
7. muda-lahnarohi Isoetes echinospora
8. ogane astelsõnajalg Polystichum aculeatum
9. Brauni astelsõnajalg Polystichum braunii
10. odajas astelsõnajalg Polystichum lonchitis

I kaitsekategooria katteseemnetaimed (Angiospermae)

1. kollane käoking Aconitum lasiostomum
2. liiv-hundihammas Astragalus arenarius
3. mägi-kadakkaer Cerastium alpinum
4. rohekas õõskeel Coeloglossum viride
5. lääne-sõrmkäpp Dactylorhiza praetermissa
6. Ruthe sõrmkäpp Dactylorhiza ruthei – esineb Eestis teadaolevalt vaid ühe väikese lokaalpopulatsioonina
7. lehitu pisikäpp Epipogium aphyllum
8. nõmmluga Juncus squarrosus
9. ahtalehine kareputk Laserpitium prutenicum
10. harilik kobarpea Ligularia sibirica
11. silmjärvikas Littorella uniflora
12. nõtke näkirohi Najas flexilis – esineb Eestis teadaolevalt vaid ühe väikese lokaalpopulatsioonina
13. mägi-lipphernes Oxytropis campestris
14. mägi-piimputk Peucedanum oreoselinum
15. sinine kopsurohi Pulmonaria angustifolia
16. pisilina Radiola linoides
17. villtulikas Ranunculus lanuginosus
18. püstkivirik Saxifraga adscendens
19. püsiksannikas Swertia perennis

I kaitsekategooria sammaltaimed (Bryophyta)

1. roheline hiidkupar Buxbaumia viridis
2. tömbilehine tiivik Fissidens arnoldii
3. suur paelsammal Metzgeria conjugata
4. kolmis-seligeeria Seligeria patula

I kaitsekategooria seened (Fungi)

1. poropoorik Amylocystis lapponica
2. leht-kobartorik Grifola frondosa
3. krookuspruunik Hapalopilus croceus
4. lilla kübarnarmik Hydnellum fuligineoviolaceum
5. taigapässik Inonotopsis subiculosa
6. lõhe-lehtervahelik Leucopaxillus salmonifolius
7. roosakas tammenääts Pachykytospora tuberculosa
8. roosa võrkheinik Rhodotus palmatus
9. limatünnik Sarcosoma globosum

I kaitsekategooria samblikuliigid (Lichens)

1. harilik tundrasamblik Flavocetraria cucullata

I kaitsekategooria loomaliigid

Merikotkas (Haliaeetus albicilla)

I kaitsekategooria selgrootud loomad (Invertebrata)

1. ebapärlikarp Margaritifera margaritifera – säilinud Eestis teadaolevalt vaid ühe jäänukpopulatsioonina.

I kaitsekategooria selgroogsed loomad (Vertebrata)

1. väike-laukhani Anser erythropus;
2. kaljukotkas Aquila chrysaetos;
3. suur-konnakotkas Aquila clanga;
4. väike-konnakotkas Aquila pomarina;
5. kassikakk Bubo bubo;
6. kõre Bufo calamita
7. rohe-kärnkonn Bufo viridis
8. niidurüdi Calidris alpina schinzii;
9. must-toonekurg Ciconia nigra – vähearvukas. Elupaiku ohustab metsaraie.
10. madukotkas Circaetus gallicus;
11. siniraag Coracias garrulus;
12. väikepistrik Falco columbarius;
13. rabapistrik Falco peregrinus;
14. merikotkas Haliaeetus albicilla – 1990. aastate alguses oli liik Eestis väga haruldane ja tugevasti ohustatud, kuid tänu kaitsemeetmetele on merikotka olukord nüüdisajaks tunduvalt paranenud.
15. rabapüü Lagopus lagopus;
16. euroopa naarits Mustela lutreola – looduslik populatsioon on nüüdisajaks Eestis täielikult hävinud, kuid mitmete rahvusvaheliste projektide kaudu püütakse liigi asurkonda siin taastada.
17. kalakotkas Pandion haliaetus;
18. tutkas Philomachus pugnax
19. lendorav Pteromys volans – vähearvukas. Elupaiku ohustab metsaraie.
20. habekakk Strix nebulosa.

I kaitsekategooria kivistised

1. Karvane ninasarvik, Coelodonta antiquitatis;
2. Okasnahksed (Echinodermata) perekonnast Bothriocidaris;
3. Eurüpteriidide (selts Eurypterida) kivistised, mille pikim mõõde ületab 10 mm;
4. Karvane mammut Mammuthus primigenius;
5. Paleosoikumi selgroogsete (Vertebrata) kivistised, mille pikim mõõde ületab 10 mm. See kategooria hõlmab enamasti siluri ja devoni ajastute kalu.

II kaitsekategooria liigid

Alljärgnevalt on loetletud II kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis, andmed vastavalt 21. juuni 2014 kehtivale Eesti Vabariigi Valitsuse määrusele nr 195. Alates 1. oktoobrist 2010 kuuluvad niidurüdi ja kassikakk I kaitsekategooriasse ning hallhüljes III kaitsekategooriasse. Kivistised võeti aastal 2014 eraldi määrusega kaitse alla.

II kaitsekategooria taimeliigid

II kaitsekategooria sõnajalgtaimed (Pteridophyta)

1. müür-raunjalg Asplenium ruta-muraria;
2. pruun raunjalg Asplenium trichomanes;
3. alssosi Equisetum scirpoides;
4. vitsosi Equisetum × moorei;
5. järv-lahnarohi Isoetes lacustris;
6. koldjas selaginell Selaginella selaginoides.

II kaitsekategooria paljasseemnetaimed (Gymnospermae)

1. harilik jugapuu Taxus baccata

II kaitsekategooria katteseemnetaimed (Angiospermae)

1. püramiid-akakapsas Ajuga pyramidalis;
2. roomav akakapsas Ajuga reptans;
3. karvane maarjalepp Agrimonia pilosa;
4. väike konnarohi Alisma gramineum;
5. nurmlauk Allium vineale;
6. Gmelini kilbirohi Alyssum montanum subsp. Gmelinii;
7. püramiid-koerakäpp Anacamptis pyramidalis;
8. emaputk Angelica palustris;
9. salutakjas Arctium nemorosum;
10. palu-liivkann Arenaria procera;
11. meripuju Artemisia maritima;
12. oja-haneputk Berula erecta;
13. kiirjas ruse Bidens radiata;
14. varju-püsikluste Bromus benekenii;
15. peen jänesekõrv Bupleurum tenuissimum;
16. õrn tarn Carex disperma;
17. randtarn Carex extensa;
18. klibutarn Carex glareosa;
19. turvastarn Carex heleonastes;
20. sagristarn Carex irrigua;
21. gallia tarn Carex ligerica;
22. põhjatarn Carex mackenziei;
23. jalgtarn Carex rhizina;
24. nokktarn Carex rhyncophysa;
25. valge tolmpea Cephalanthera longifolia;
26. punane tolmpea Cephalanthera rubra;
27. madal kadakkaer Cerastium pumilum;
28. uimastav varesputk Chaerophyllum temulum;
29. laialehine nestik Cinna latifolia;
30. pori-nõiakold Circaea lutetiana;
31. taani merisalat Cochlearia danica;
32. kõdu-koralljuur Corallorhiza trifida;
33. vahelmine lõokannus Corydalis intermedia;
34. pehme koeratubakas Crepis mollis;
35. kevad-ristmadar Cruciata glabra;
36. pruun lõikhein Cyperus fuscus;
37. kaunis kuldking Cypripedium calceolus;
38. täpiline sõrmkäpp Dactylorhiza cruenta;
39. saaremaa sõrmkäpp Dactylorhiza osiliensis;
40. Russowi sõrmkäpp Dactylorhiza russowii;
41. nõmmnelk Dianthus arenarius;
42. aasnelk Dianthus superbus;
43. sile tondipea Dracocephalum ruyschiana;
44. mõru vesipipar Elatine hydropiper;
45. rand-orashein Elytrigia junceiformis;
46. sale villpea Eriophorum gracile;
47. rand-ogaputk Eryngium maritimum;
48. mets-aruhein Festuca altissima;
49. sinine emajuur Gentiana pneumonanthe;
50. kivi-kurereha Geranium columbinum;
51. läikiv kurereha Geranium lucidum;
52. niidu-kuremõõk Gladiolus imbricatus;
53. kahar parthein Glyceria lithuanica;
54. lõhnav käoraamat Gymnadenia odoratissima;
55. hall soolmalts Halimione pedunculata;
56. harilik luuderohi Hedera helix;
57. harilik käokuld Helichrysum arenarium;
58. harilik muguljuur Herminium monorchis;
59. pehme mesihein Holcus mollis;
60. loim-vesipaunikas Hydrocotyle vulgaris;
61. mägi-naistepuna Hypericum montanum;
62. võsu-liivsibul Jovibarba sobolifera;
63. rabaluga Juncus stygius;
64. tömbiõiene luga Juncus subnodulosus;
65. sale haguhein Koeleria gracilis;
66. must seahernes Lathyrus niger;
67. jõgi-metsriis Leersia oryzoides;
68. soohiilakas Liparis loeselii;
69. väike käopõll Listera cordata;
70. vesilobeelia Lobelia dortmanna;
71. ainulehine sookäpp Malaxis monophyllos;
72. harilik sookäpp Malaxis paludosa;
73. ida-võsalill Moehringia lateriflora;
74. siberi piimikas Mulgedium sibiricum;
75. vahelduvaõiene vesikuusk Myriophyllum alterniflorum;
76. vahelmine näkirohi Najas marina subsp. intermedia;
77. liiv-esparsett Onobrychis arenaria;
78. kärbesõis Ophrys insectifera;
79. jumalakäpp Orchis mascula;
80. arukäpp Orchis morio;
81. tõmmu käpp Orchis ustulata;
82. karvane lipphernes Oxytropis pilosa;
83. kuninga-kuuskjalg Pedicularis sceptrum-carolinum;
84. alpi võipätakas Pinguicula alpina;
85. austria roidputk Pleurospermum austriacum;
86. alpi nurmikas Poa alpina;
87. rand-kirburohi Polygonum oxyspermum;
88. juus-penikeel Potamogeton trichoides;
89. laukapuu Prunus spinosa;
90. palu-karukell Pulsatilla patens;
91. salutulikas Ranunculus nemorosus;
92. saaremaa robirohi Rhinanthus osiliensis;
93. tume nokkhein Rhynchospora fusca;
94. mesimurakas Rubus arcticus;
95. rand-kesakann Sagina maritima;
96. hanepaju Salix repens;
97. liht-randpung Samolus valerandi;
98. eesti soojumikas Saussurea alpina subsp. esthonica;
99. kollane kivirik Saxifraga hirculus;
100. mustjas sepsikas Schoenus nigricans;
101. juurduv kõrkjas Scirpus radicans;
102. palu-põisrohi Silene chlorantha;
103. madal unilook Sisymbrium supinum;
104. tuhkpihlakas Sorbus rupicola;
105. lamedalehine jõgitakjas Sparganium angustifolium;
106. ujuv jõgitakjas Sparganium gramineum;
107. lääne-sõlmhein Spergularia media;
108. rand-soodahein Suaeda maritima;
109. püst-linalehik Thesium ebracteatum;
110. lamav ristik Trifolium campestre;
111. siberi koldkaer Trisetum sibiricum;
112. nõmm-mailane Veronica dillenii;
113. väikeseõieline hiirehernes Vicia lathyroides;
114. peenelehine hiirehernes Vicia tenuifolia;
115. kõrge kannike Viola elatior;
116. pisikannike Viola pumila;
117. laanekannike Viola selkirkii.

II kaitsekategooria sammaltaimed (Bryota)

1. kurruline tuhmik Anomodon rugelii;
2. õunjas bartraamia Bartramia pomiformis;
3. kolmehõlmaline batsaania Bazzania trilobata;
4. turd-lühikupar Brachythecium turgidum;
5. meri-pungsammal Bryum marratii;
6. vesi-tömptipp Calliergon megalophyllum;
7. mustpeasammal Catoscopium nigritum;
8. juus-kiilsirbik Dichelyma capillaceum;
9. vesi-kiilsirbik Dichelyma falcatum;
10. roheline kaksikhammas Dicranum viride;
11. könttanukas Encalypta mutica;
12. tugev kurdõhik Exsertotheca crispa, varem kurdõhik Neckera crispa;
13. allikatiivik Fissidens fontanus, varem allika-vesitiivik Octodiceras fontanum;
14. tamarisk-kariksammal Frullania tamarisci;
15. õlilõhiksammal Oleolophozia perssonii, varem Perssoni lõhiksammal Lophozia perssonii;
16. põhja-roodik Palustriella decipiens;
17. Oederi põiksammal Plagiopus oederianus, varem Oederi põikkupar Plagiopus oederi;
18. lainjas põikkupar Plagiothecium undulatum;
19. sale katiksammal Pterogonium gracile;
20. kurdsammal Rhytidium rugosum;
21. sinisammal Saelania glaucescens;
22. meklenburgi timmia Timmia megapolitana;
23. jäik keerdsammal Tortella rigens;
24. suur sagarsammal Tritomaria quinquedentata;
25. tundra vesisirbik Warnstorfia tundrae.

II kaitsekategooria seened (Fungi)

1. lepa-kärbseseen Amanita friabilis;
2. must hundiseenik Boletopsis leucomelaena;
3. soo-maamuna Bovista paludosa;
4. Fechtneri kivipuravik Butyriboletus fechtneri;
5. mõru kivipuravik Caloboletus radicans;
6. säärissirmik Chamaemyces fracidus;
7. mustuv torbikseen (varasema nimega mustuv/lilla kukeseen) Craterellus melanoxeros;
8. Bloxami punalehik Entoloma bloxamii;
9. purpur-maakeel Geoglossum atropurpureum;
10. kollane kivipuravik Hemileccinum impolitum;
11. ebe-limanutt Hygrophorus chrysodon;
12. tammepässik Inocutis dryophila;
13. kuldpiimane riisikas Lactarius chrysorrheus;
14. roosa riisikas Lactarius controversus;
15. ripsriisikas Lactarius mairei;
16. värviline lehtervahelik Leucopaxillus tricolor;
17. valge ebašampinjon Leucoagaricus nympharum;
18. kellukmürkel Morchella semilibera;
19. punajalg-kivipuravik Neoboletus erythropus;
20. luiteliudik Peziza ammophila;
21. mugultorik Polyporus tuberaster;
22. liiv-maakeel Sabuloglossum arenarium;
23. kroonliudik Sarcosphaera coronaria;
24. kährikseen Sparassis crispa;
25. lehise-õõspuravik Suillus cavipes;
26. sellerheinik Tricholoma apium;
27. sireli-lambaseenik Xanthoporus syringae.

II kaitsekategooria samblikud (Lichens)

1. harilik tuustsamblik Alectoria sarmentosa;
2. tera-mõhnsamblik Bacidia biatorina;
3. kirss-mõhnsamblik Bacidia laurocerasi;
4. kahvatu seensamblik Baeomyces carneus;
5. rohe-tilksamblik Biatoridium monasteriense;
6. nõel-narmassamblik Bryoria furcellata;
7. oliiv-helksamblik Cetrelia olivetorum;
8. männi-soomussamblik Carbonicola anthracophila;
9. härma-varjusamblik Chaenotheca cinerea;
10. sire varjusamblik Chaenotheca gracilenta;
11. vask-porosamblik Cladonia foliacea;
12. kollane virvesamblik Coenogonium luteum;
13. must limasamblik Collema nigrescens;
14. harilik kitsesamblik Flavoparmelia caperata;
15. jalaka-kauss-samblik Gyalecta ulmi;
16. sõrmjas tardsamblik Leptogium teretiusculum;
17. karvane kruupsamblik Micarea hedlundii;
18. kääv-neersamblik Nephroma resupinatum;
19. külm purusamblik Ochrolechia frigida;
20. väike nõgisamblik Parmeliella triptophylla;
21. serva-kilpsamblik Peltigera collina;
22. näsa-kuldsamblik Polycauliona verruculifera;
23. hõbe-luulissamblik Pyrenula laevigata;
24. õli-luulissamblik Pyrenula nitidella;
25. ruske nuisamblik Sclerophora coniophaea;
26. sale nuisamblik Sclerophora farinacea;
27. võrk-nuisamblik Sclerophora peronella;
28. harilik lohksamblik Solorina saccata;
29. käsnjas lohksamblik Solorina spongiosa;
30. valge vahasamblik Squamarina lentigera;
31. kadaka-rebasesamblik Vulpicida juniperinus;
32. Mougeot' koldsamblik Xanthoparmelia mougeotii.

II kaitsekategooria loomaliigid

II kaitsekategooria selgrootud loomad (Invertebrata)

1. männisinelane Boros schneideri;
2. väike-punalamesklane Cucujus cinnaberinus;
3. apteegikaan Hirudo medicinalis;
4. eremiitpõrnikas Osmoderma eremita;
5. mustlaik-apollo Parnassius mnemosyne;
6. paksukojaline jõekarp Unio crassus.

II kaitsekategooria selgroogsed loomad (Vertebrata)

1. kanakull Accipiter gentilis;
2. karvasjalg-kakk Aegolius funereus;
3. jäälind Alcedo atthis;
4. soopart Anas acuta (haudeasurkond);
5. nõmmekiur Anthus campestris;
6. randkiur Anthys petrosus;
7. kivirullija Arenaria interpres;
8. sooräts Asio flammeus;
9. tõugjas Aspius aspius;
10. merivart Aythya marila (haudeasurkond);
11. hüüp Botaurus stellaris;
12. krüüsel Cepphus grylle;
13. väikeluik Cygnus columbianus;
14. laululuik Cygnus cygnus;
15. valgeselg-kirjurähn Dendrocopos leucotos;
16. põldtsiitsitaja Emberiza hortulana;
17. põhja-nahkhiir Eptesicus nilssonii;
18. rohunepp Gallinago media;
19. järvekaur Gavia arctica;
20. väikekoskel Mergus albellus;
21. kivisisalik Lacerta agilis;
22. tõmmukajakas Larus fuscus;
23. väikekajakas Larus minutus;
24. mustsaba-vigle Limosa limosa;
25. luha-sinirind Luscinia svecica cyanecula;
26. mudanepp Lymnocryptes minimus;
27. tõmmulendlane (varasema nimega Brandti lendlane) Myotis brandtii;
28. tiigilendlane Myotis dasycneme;
29. veelendlane Myotis daubentoni;
30. habelendlane Myotis mystacinus;
31. Nattereri lendlane Myotis nattereri;
32. suurvidevlane Nyctalus noctula;
33. mudakonn Pelobates fuscus;
34. viigerhüljes Phoca hispida
35. laanerähn Picoides tridactylus;
36. roherähn Picus viridis;
37. pargi-nahkhiir Pipistrellus nathusii;
38. kääbus-nahkhiir Pipistrellus pipistrellus;
39. pügmee-nahkhiir Pipistrellus pygmaeus;
40. pruun-suurkõrv Plecotus auritus;
41. sarvikpütt Podiceps auritus;
42. kirjuhahk Polysticta stelleri;
43. väikehuik Porzana parva;
44. naaskelnokk Recurvirostra avosetta;
45. säga Silurus glanis;
46. räusktiir Sterna caspia;
47. tutt-tiir Sterna sandvicensis;
48. metsis Tetrao urogallus;
49. harivesilik Triturus cristatus;
50. hõbe-nahkhiir (varasema nimega suur-nahkhiir) Vespertilio murinus.

II kaitsekategooria kivistised

1. Peajalgsete (klass Cephalopoda) kivististe tervikeksemplarid. Peajalgsete tervikeksemplariks loetakse kivistist, millel on säilinud nii elukamber kui ka gaasikambrid;
2. Okasnahksete (hõimkond Echinodermata) tervikeksemplarid. Okasnahksete tervikeksemplariks loetakse kivistist, millel on säilinud pähik (calyx);
3. Trilobiitide (alamhõimkond Trilobita) tervikeksemplarid. Trilobiitide tervikeksemplariks loetakse kivistist, millel on säilinud nii sabakilp kui peakilp.

III kaitsekategooria liigid

Alljärgnevalt on loetletud III kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis, andmed vastavalt 19. mai 2004 keskkonnaministri määrusele nr 51.

III kaitsekategooria taimeliigid

III kaitsekategooria sõnajalgtaimed (Pteridophyta)

1. mets-vareskold Diphasium complanatum;
2. nõmm-vareskold Diphasium tristachyum;
3. harilik ungrukold Huperzia selago;
4. paas-kolmissõnajalg Gymnocarpium robertianum;
5. karukold Lycopodium clavatum.

III kaitsekategooria katteseemnetaimed (Angiospermae)

Soo-neiuvaip (Epipactis palustris)

1. karulauk Allium ursinum;
2. veripunane koldrohi Anthyllis coccinea;
3. roosa merikann Armeria maritima subsp. elongata;
4. sile kardhein Ceratophyllum submersum
5. rootsi kukits Cornus suecica;
6. lääne-mõõkrohi Cladium mariscus;
7. harilik sügislill Colchicum autumnale;
8. must tuhkpuu Cotoneaster niger;
9. karvane ristmadar Cruciata laevipes;
10. balti sõrmkäpp Dactylorhiza baltica;
11. vööthuul-sõrmkäpp Dactylorhiza fuchsii;
12. kahkjaspunane sõrmkäpp Dactylorhiza incarnata;
13. kuradi-sõrmkäpp Dactylorhiza maculata;
14. müürkevadik Draba muralis;
15. metskevadik Draba nemoralis;
16. tumepunane neiuvaip Epipactis atrorubens;
17. laialehine neiuvaip Epipactis helleborine;
18. soo-neiuvaip Epipactis palustris;
19. harilik kikkapuu Euonymus europaea;
20. roomav öövilge Goodyera repens;
21. harilik käoraamat Gymnadenia conopsea;
22. kaljukress Hornungia petraea;
23. siberi võhumõõk Iris sibirica;
24. rand-seahernes Lathyrus japonicus;
25. suur käopõll Listera ovata;
26. mets-kuukress Lunaria rediviva;
27. mets-õunapuu Malus sylvestris;
28. harilik porss Myrica gale;
29. pruunikas pesajuur Neottia nidus-avis;
30. väike vesikupp Nuphar pumila;
31. valge vesiroos Nymphaea alba;
32. väike vesiroos Nymphaea candida;
33. hall käpp Orchis militaris;
34. põdrajuure-soomukas Orobanche bartlingii;
35. suur soomukas Orobanche elatior;
36. ohakasoomukas Orobanche pallidiflora;
37. tähk-rapuntsel Phyteuma spicata;
38. kahelehine käokeel Platanthera bifolia;
39. rohekas käokeel Platanthera chlorantha;
40. niitjas penikeel Potamogeton filiformis;
41. väike penikeel Potamogeton pusillus;
42. põõsasmaran Potentilla fruticosa;
43. aas-karukell Pulsatilla pratensis;
44. mets-pirnipuu Pyrus pyraster;
45. tui-tähtpea Scabiosa columbaria;
46. värvi-paskhein Serratula tinctoria;
47. niidu-asparhernes Tetragonolobus maritimus;
48. ahtalehine ängelhein Thalictrum lucidum;
49. alpi ristik Trifolium alpestre;
50. künnapuu Ulmus laevis;
51. püstine hiirehernes Vicia cassubica;
52. lood-angervars Vincetoxicum hirundinaria;
53. lodukannike Viola uliginosa.

III kaitsekategooria sammaltaimed (Bryota)

1. Helleri narmaskarikas Crossocalyx hellerianus, varem Helleri ebatähtlehik Anastrophyllum hellerianum;
2. kivi-lõhiskupar Andreaea rupestris;
3. longus rippsammal Antitrichia curtipendula;
4. allika-nuttsammal Ptychostomum pseudotriquetrum, varem tõmmu pungsammal Bryum neodamense;
5. läikiv kurdsirbik Hamatocaulis vernicosus;
6. harilik valvik Leucobryum glaucum;
7. sulgjas õhik Neckera pennata;
8. corda porella Porella cordaeana;
9. suurelehine porella Porella platyphylla;
10. süstjas skapaania Scapania apiculata;
11. lindbergi turbasammal Sphagnum lindbergii;
12. loigu-turbasammal Sphagnum inundatum;
13. viierealine turbasammal Sphagnum quinquefarium;
14. Wulfi turbasammal Sphagnum wulfianum;
15. kähar põõsassammal Thamnobryum alopecurum;
16. keeljas keerik Tortula lingulata.

III kaitsekategooria seened (Fungi)

1. hall hundiseenik Boletopsis grisea;
2. sarvklavulinopsis Clavulinopsis corniculata;
3. haavanääts Junghuhnia pseudozilingiana;
4. kadakatarjak Oxyporus philadelphi;
5. must vöötnarmik Phellodon niger;
6. pruunikas vöötnarmik Phellodon fuligineoalbus;
7. lilla vöötnarmik Phellodon violascens;
8. taiga-peenpoorik Skeletocutis odora;
9. kuld-soverbiell Sowerbyella imperialis;
10. hiidheinik Tricholoma colossus.

III kaitsekategooria samblikud (Lichens)

1. rant-tünnsamblik Acolium inquinans;
2. rant-tähnsamblik Arthonia byssacea;
3. pikk lõhnasamblik Evernia divaricata;
4. harilik särasamblik Gyalolechia bracteata;
5. harilik põissamblik Lasallia pustulata;
6. puna-näsasamblik Lecidea erythrophaea;
7. harilik kopsusamblik Lobaria pulmonaria;
8. haava-tardsamblik Leptogium saturninum;
9. suur nööpsamblik Megalaria grossa;
10. harilik poorsamblik Menegazzia terebrata;
11. sile neersamblik Nephroma laevigatum;
12. harilik neersamblik Nephroma parile;
13. stepi-naastsamblik Psora decipiens;
14. niitjas rihmsamblik Ramalina thrausta;
15. lumi-nuisamblik Sclerophora pallida;
16. pisi-tinasamblik Stereocaulon condensatum;
17. harilik koobassamblik Thelotrema lepadinum;
18. kare habesamblik Usnea barbata.

III kaitsekategooria loomaliigid

III kaitsekategooria selgrootud loomad (Invertebrata)

1. vasakkeermene pisitigu Vertigo angustior;
2. luha-pisitigu Vertigo geyeri;
3. väike pisitigu Vertigo genesii;
4. rohe-tondihobu Aeshna viridis;
5. valgelaup-rabakiil Leucorrhinia albifrons;
6. suur-rabakiil Leucorrhinia pectoralis;
7. hännak-rabakiil Leucorrhinia caudalis;
8. rohe-vesihobu Ophiogomphus cecilia;
9. laiujur Dytiscus latissimus;
10. tõmmuujur Graphoderus bilineatus;
11. must-seenesultan Oxyporus mannerheimi;
12. vareskaera-aasasilmik Coenonympha hero;
13. teelehe-mosaiikliblikas Euphydryas aurinia;
14. suur-mosaiikliblikas Euphydryas maturna;
15. suur-kuldtiib Lycaena dispar;
16. sõõrsilmik Lopinga achine;
17. nõmme-tähniksinitiib Maculinea arion;
18. tume-nõlvaöölane Chersotis andereggii;
19. põhja-tõmmusilmik Erebia embla;
20. hahkkaruslane Phragmatobia luctifera;
21. liivakuklane Formica pratensis;
22. veerekuklane Formica nigricans;
23. laanekuklane Formica aquilonia;
24. karukuklane Formica lugubris;
25. palukuklane Formica polyctena;
26. arukuklane Formica rufa;
27. kännukuklane Formica truncorum;
28. ristikukimalane Bombus distinguendus;
29. aedkimalane Bombus hortorum;
30. jaanikimalane Bombus humilis;
31. talukimalane Bombus hypnorum;
32. nõmmekimalane Bombus jonellus;
33. kivikimalane Bombus lapidarius;
34. maakimalane Bombus lucorum;
35. samblakimalane Bombus muscorum;
36. põldkimalane Bombus pascuorum;
37. niidukimalane Bombus pratorum;
38. tume kimalane Bombus ruderarius;
39. Schrencki kimalane Bombus schrencki;
40. sorokimalane Bombus soroeensis;
41. pikktiib-kimalane Bombus sporadicus;
42. urukimalane Bombus subterraneus;
43. metsakimalane Bombus sylvarum;
44. karukimalane Bombus terrestris;
45. hall kimalane Bombus veteranus.

III kaitsekategooria selgroogsed loomad (Vertebrata)

Hink (Cobitis taenia)

1. atlandi tuur Acipenser sturio;
2. harjus Thymallus thymallus;
3. hink Cobitis taenia;
4. võldas Cottus gobio;
5. vingerjas Misgurnus fossilis;
6. tähnikvesilik Triturus vulgaris;
7. harilik kärnkonn Bufo bufo;
8. rohukonn Rana temporaria;
9. rabakonn Rana arvalis;
10. veekonn Rana esculenta;
11. tiigikonn Rana lessonae;
12. järvekonn Rana ridibunda;
13. arusisalik Lacerta vivipara;
14. vaskuss Anguis fragilis;
15. nastik Natrix natrix;
16. rästik Vipera berus;
17. punakurk-kaur Gavia stellata;
18. väikepütt Tachybaptus ruficollis;
19. hallpõsk-pütt Podiceps grisegena;
20. valge-toonekurg Ciconia ciconia;
21. valgepõsk-lagle Branta leucopsis;
22. punakael-lagle Branta ruficollis;
23. ristpart Tadorna tadorna;
24. tõmmuvaeras Melanitta fusca;
25. herilaseviu Pernis apivorus;
26. must-harksaba Milvus migrans;
27. roo-loorkull Circus aeroginosus;
28. välja-loorkull Circus cyaneus;
29. soo-loorkull Circus pygargus;
30. raudkull Accipiter nisus;
31. hiireviu Buteo buteo;
32. karvasjalg-viu Buteo lagopus;
33. tuuletallaja Falco tinnunculus;
34. punajalg-pistrik Falco vespertinus;
35. lõopistrik Falco subbuteo;
36. laanepüü Bonasa bonasia;
37. teder Tetrao tetrix;
38. rooruik Rallus aquaticus;
39. täpikhuik Porzana porzana;
40. rukkirääk Crex crex;
41. tait Gallinula chloropus;
42. sookurg Grus grus;
43. liivatüll Charadrius hiaticula;
44. väiketüll Charadrius dubius;
45. rüüt Pluvialis aprcaria;
46. meririsla Calidris maritima;
47. vöötsaba-vigle Limosa lapponica;
48. väikekoovitaja Numenius phaeopus;
49. suurkoovitaja Numenius arquata;
50. punajalg-tilder Tringa totanus;
51. heletilder Tringa nebularia;
52. mudatilder Tringa glareola;
53. veetallaja Phalaropus lobatus;
54. jõgitiir Sterna hirundo;
55. randtiir Sterna paradisaea;
56. väiketiir Sterna albifrons;
57. mustviires Chlidonias niger;
58. õõnetuvi Columba oenas;
59. lumekakk Nyctea scandiaca;
60. vöötkakk Surnia ulula;
61. värbkakk Glaucidium passerinum;
62. kodukakk Strix aluco;
63. händkakk Strix uralensis;
64. öösorr Caprimulgus europaeus;
65. vaenukägu Upupa epops;
66. väänkael Jynx torquilla;
67. hallpea-rähn Picus canus;
68. musträhn Dryocopus martius;
69. tamme-kirjurähn Dendrocopos medius;
70. väike-kirjurähn Dendrocopos minor;
71. nõmmelõoke Lullula arborea;
72. kaldapääsuke Riparia riparia;
73. suitsupääsuke Hirundo rustica;
74. hänilane Motacilla flava;
75. kuldhänilane Motacilla citreola;
76. vesipapp Cinclus cinclus;
77. hoburästas Turdus viscivorus;
78. vööt-põõsalind Sylvia nisoria;
79. väike-kärbsenäpp Ficedula parva;
80. punaselg-õgija Lanius collurio;
81. hallõgija Lanius excubitor;
82. koldvint Serinus serinus;
83. männi-käbilind Loxia pytyopsittacus;
84. kasetriibik Sicista betulina;
85. pähklinäpp Muscardinus avellanarius;
86. lagrits Eliomys quercinus;
87. pringel Phocoena phocoena;
88. ahm Gulo gulo;
89. saarmas Lutra lutra;
90. hallhüljes Halichoerus grypus.

Vaata ka

• Eestis kaitstavate sammalde loend

Välislingid

• Eesti vabariigi valitsuse määrus: I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu
• Kehtiv määrus I ja II kategooria liikide kohta 21.06.2014.
• Keskkonnaministri 19. mai 2004. a määrus nr 51, kus on toodud III kaitsekategooria liigid
• Kivististe kaitse alla võtmise määrus