Must-valge kobra
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Must-valge kobra[1] (Naja melanoleuca) on kobra perekonna maoliik[2].
Remove ads
Klassifikatsioon
Must-valged kobrad liigitatakse soomuseliste seltsi mürknastiklaste sugukonna kobra perekonda.
Ladinakeelne teaduslik nimetus on Naja melanoleuca ja seda kirjeldas 1897 Ameerika herpetoloog Edward Hallowell, eestikeelne nimetus on must-valge kobra.
Alamliigid
- Naja melanoleuca aurata (Stucki-Stirn, 1979)
- Naja melanoleuca melanoleuca (Capocaccia, 1961)
- Naja melanoleuca subvulva (Laurent, 1955).
Mao soomused
Must-valge kobra soomused:
- seljal (keskkehal risti) 19–21;
- seljasoomuseid: 201–214;
- sabaaluseid soomuseid 63–72;
- anaalsoomus : paaritu
- ülamokasoomuseid: 7 (8)
- Upper labials to eye: 3 + 4;
- silmaeesseid kilbiseid: 1–2;
- silmataguseid kilbiseid: 2–3
- alamokasoomuseid: 8
- oimusoomuste arv on varieeruv.
Must-valge kobra soomuste värvus on varieeruv, levila piires leidub nii läikivmustade seljasoomustega kobrasid, kelle kõhusoomused on kreemjat või valget värvi, kui ka must valgete triipudega ja melanistlikke kobrasid.
Remove ads
Levila
Neid madusid võib kohata Senegalis, Gambias, Guinea-Bissaus, Guineas, Sierra Leones, Libeerias, Malil, Burkina Fasos, Elevandiluurannikul, Ghanas, Togol, Beninis, Nigeerias, Nigeris, Tšaadis, Kamerunis, Gabonis, São Tomé saarel, Kongo Vabariigis, Kesk-Aafrika Vabariigis, Sudaanis, Etioopias, Somaalias, Keenias, Ugandas, Tansaanias, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Angolas, Sambias, Mosambiigis, Malawis, Zimbabwes ja Lõuna-Aafrikas[3].
Remove ads
Saakloomad
Must-valge kobra toitub looduslikult levila piires kaladest, kahepaiksetest, sisalikest, väiksematest imetajatest ja teistest madudest.
Nemad on saakloomaks teistele madudele.[4]
Paljunemine
Must-valge kobra sugulise sigimise vormiks on ovipaaria. Suvel muneb graviidne emane madu 11–26 muna. Madu otsib munade munemiseks kas sobiva avause ehk püüab pesa ise valmistada, kas puuõõnsusesse, termiidipessa või maapinnal olevasse auku.
Emased kobrad võivad mune valvata ja paljunemisperioodil agressiivselt rünnata. Noored maopojad on sündides 22–25 cm pikkused ja üsna iseseisvad maod.
Kokkupuuted inimestega
Need maod on inimese suhtes mürkmadudeks liigitatavad. Nende hammustus võib mürgistusseisundeid esile kutsuda. Vastumürk on olemas.[5][6]
Vaata ka
Viited
Kirjandus
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads
