Nerja koobas

Nerja koopad (hispaania Cueva de Nerja) on looduslik koobaste süsteem, mis asub Hispaanias Málaga provintsis Nerja linna lähedal. 1959. aastal (taas)avastatud ulatuslik koobas on peaaegu viie kilomeetri pikkune ning sellest suur osa on tänapäeval avatud turistidele. Koopas leitud luustikud, tööriistad ja maalingud viitavad ka koopa antropoloogilisele tähtsusele.^[1][2]

Nerja koobaste foto 2020. aasta augustist. Pandeemia ajal oli külastajate arv piiratud.

Mõnikord räägitakse Nerja-Pintada koobastesüsteemist, sest Nerja koopad ja lähedal asuv Cueva de la Pintada võivad moodustada suurema omavahel seotud koobastiku. Sellele viitavad mitmed geoloogilised ja arheoloogilised uuringud, kuid hetkel pole veel avastatud koopasüsteeme ühendavat tunnelit, mis oleks läbitav inimese jaoks.^[3]

Asukoht, geoloogilised ja bioloogilised eripärad

Koopad asuvad Nerja vallas, umbes 50 kilomeetrit ida pool Málaga linnast, Maro küla lähedal. Koopasüsteem paikneb Tejeda, Almijara ja Alhama looduspargi lõunaosas.^[4]

Omavahel kokkukasvanud stalaktiitidest ja stalagmiitidest moodustunud kolonn Nerja koobastes. Foto mastaapidest annab aimu tagaplaanil olev täiskasvanud inimene.

Nerja koopad tekkisid umbes viis miljonit aastat tagasi miotseenis, kui vihmavesi ja selles lahustunud süsihappegaas imbusid läbi marmori (kaltsiumkarbonaadi) lõhede, lahustades seda järk-järgult ja luues koopasaalid. Holotseeni ajastu seismiline aktiivsus ja maalihked muutsid vee voolusuunda, soodustades stalaktiitide ja stalagmiitide teket. Koobastes (nn Kataklüsmi saalis) asub ka maailma suurim teadaolev stalaktiit, mis on 32 meetri kõrgune ja mille aluse pindala on 13 m × 7 m. Koopas leiduvate radiomeetriliselt dateeritud stalaktiitide isotoopkoostise põhjal on tehtud järeldusi ka pleistotseeni kliima kohta Hispaanias. Uuringud näitasid, et 160 000 – 190 000 aastat tagasi kliima muutus, kusjuures varasem kliima oli jahedam.^[5][6]

Koobastes kujunenud keskkond on sobilik pimedate ja niiskete tingimustega kohanenud mikroobidele. Uuringud on tuvastanud mitmeid bakteriliike, millest mõned aitavad kaasa nn "kuukreemi" (ingl k moonmilk) moodustumisele – see on valge, kreemjas karbonaatne sete, mida leidub koopaseintel. Kuna Nerja koobas on üks väheseid kohti Maal, kus mikroobid mängivad aktiivset rolli kaltsiumkarbonaadi ladestamisel, ning kuna Nerja koopas pikaaegselt valitsenud valgustus- ja niiskusrežiim on sarnane Marsi tingimustele, on Nerja koopa „kuukreemi“ võrreldud Marsilt saadud karbonaatide proovidega. Mõõtmised sama tüüpi spektromeetritega, mida kasutatakse marsikulguritel (nt NASA Curiosity ja Perseverance) Marsi pinnase ja kivimite analüüsimiseks, aitavad teadlastel paremini tõlgendada Marsi spektroskoopilisi andmeid ja teha kindlaks, kas seal tuvastatud karbonaadid on tekkinud geoloogiliselt või võimalike bioloogiliste protsesside tulemusena.^[7][8][9]

Koopa struktuur

Nerja koobaste kaart

Umbes 4823 meetri pikkune koopasüsteem jaguneb mitmeks galeriiks, millest igaüks sisaldab nn saale ja geoloogilisi moodustisi. Peamised osad on:^[6][10]

• Näitusegalerii (Galería Turística) – publiku jaoks avatud ala, kus asuvad:
  • Sissepääsusaal (Sala de Vestibulo), mis sisaldab arheoloogilisi väljapanekuid;
  • Sündimise saal (Sala de Belén), mis on tuntud oma kaltsiitsammaste poolest;
  • Kose- või balletisaal (Sala de la Cascada o del Ballet), mis mahutab ligi 100 inimest ja kus korraldatakse kontserte ja tantsufestivale;
  • Kataklüsmi saal (Sala del Cataclismo), mis sisaldab maailma suurimat teadaolevat stalaktiiti.
• Kõrge galerii (Galería Alta) ja uus galerii (Galería Nueva) – nendele on ligipääs piiratud, v.a. spetsialistide jaoks korraldatavate ekskursioonide raames. Galeriid jagunevad järgmisteks saalideks:
  • Herkulese sambad (Columnas de Hércules) ja Hiigelsaal (Sala de la Inmensidad) ülemises galeriis;
  • Oda saal (Sala de la Lanza) ja Mäe saal (Sala de la Montaña) uues galeriis.

Ajalugu: varajane kasutus ja taasavastamine

Neoliitikumi savinõud, mis said leitud eri arheoloogiliste väljakaevamiste käigus Hispaanias. Nerja koobastes leitud pott on all paremal.

Arheoloogilised tõendid viitavad sellele, et koobast kasutati elukohana ajavahemikus umbes 25 000 eKr kuni pronksiajani. Kaasajal taasavastati koobas 12. jaanuaril 1959 viie kohaliku noormehe poolt Marost ja Nerjast: Miguel ja Manuel Muñoz Zorrilla, José Luis Barbero de Miguel, José Torres Cárdenas ja Francisco Navas Montesinos. Nad sisenesid koobastikku läbi kitsa ava, kui uurisid piirkonda nimega La Mina. Sellest ajast alates tähistatakse Narja koobaste taasavastamist igal aastal.^[11]

Arheoloogiliste tööde käigus leiti Nerja koopas maalinguid, mis võivad olla umbes 42 000 aasta vanused ning tõenäoliselt loodud neandertallaste poolt. Koopamaalingute vanust määrati 2012. aastal kaudsete meetoditega, analüüsides orgaanilisi setteid, mis olid seotud maalingute ümbruses oleva kaltsiumkarbonaadi kihistumisega. Edasised uuringud võivad anda rohkem teavet koopamaalingute täpse päritolu ja tähenduse kohta ning kui vanuse hinnang peaks osutuma tõeseks, oleks tegemist neandertallaste vanimate teadaolevate kunstiteostega maailmas. Maalingud kujutavad peamiselt loomi ning on joonestatud põhiliselt punase, aga ka musta pigmendiga. Maalingud leiti koopasüsteemi sügavamates osades, Ülemises ja Uues galeriis, kuhu üldsusel pole ligipääsu, et kaitsta maalinguid lagunemise eest.^[12][13][14]

Läheduses paiknev Cueva de la Pintada, mis on Nerja koobastest oluliselt väiksem ega ole turismiobjektiks kujunenud, on samuti tuntud oma eelajalooliste maalingute poolest. Koopa nimi (hisp k pintada – maalitud) viitab just koopamaalingutele. Kuna mõlemas koopas on avastatud neandertallaste ja kromanjoonlaste kunstiteoseid, on teadlased oletanud, et need koopad võisid olla osa samast muistsest elupaigast, mida eelajaloolised inimesed kasutasid tuhandeid aastaid tagasi. Kuigi õhuringluse uuringute alusel on koobaste omavaheline ühendus saanud kinnitust, pole koopaid tänapäeval teadaolevalt ühendatud inimese jaoks läbitaval viisil, vähemalt mitte praeguseks avastatud tunnelite kaudu.^[15][16]

Turism ja konserveerimine

Nerja koobastesse rajatud laudteed ja valgustus.

Alates avamisest publikule 1960. aastal on Nerja koopaid külastanud ligi 20 miljonit turisti (nt ainuüksi 2024. aastal oli külastajate arv rekordiliselt 530 782 inimest), mis on tinginud vajaduse kaitsta koopa keskkonda. Minimeerimaks koopa kulumist, liiguvad turistid koopas mööda ettenähtud valgustatud teeradu; koopa teatud alad on suletud, et kaitsta eriti tundlikke piirkondi. Koopa haldajad jälgivad pidevalt keskkonnatingimusi, et vähendada inimtegevuse mõju ja tagada koopa pikaajaline säilimine.^[17][18]

Nerja koobastes on kasutusele võetud spetsiaalne LED-valgustussüsteem, säilitamaks koopa ökoloogilist tasakaalu. LED-valgustid toodavad vähem soojust kui traditsioonilised lambid, mis on oluline, kuna liigsed temperatuurikõikumised võivad kahjustada koopamaalinguid, mõjutada stalaktiidide ja stalagmiitide kasvu ning soodustada soojalembeste mikroorganismide kasvu. Koopas kasutatav LED-valgus on madala intensiivsuse ja kohandatud lainepikkusega, et vähendada fotosünteesivate organismide (nt vetikate) kasvu. Lisaks on valgustid paigaldatud nii, et valgus suunatakse ainult teatud aladele, vältides valguse hajumist tundlikele pindadele. Liikumisandurid ja ajastatud valgustus tagavad, et koobas on valgustatud ainult siis, kui turistid liiguvad kindlates piirkondades.^[19][20]