Arheoloogia

Arheoloogia ehk muinasteadus on ajalooteaduse haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikku^[1].

Savinõukillud kunagises Satricumis praeguses Itaalias

Veealuste muististe uurimisega tegeleb allveearheoloogia. Laeva Aid vrakk Hiiu madala lähedal

Muistised on rajatiste, eriti hoonete jäänused, esemelised leiud ja muu väljakaevamistel saadud materjal, välja arvatud kirjalikud allikad, mis kuuluvad filoloogia, epigraafika ja numismaatika valdkonda^[1].

Muistiseid õpitakse tundma arheoloogilistel väljakaevamistel. Selleks eemaldatakse muistiselt pinnasekiht ja uuritakse üksikasjalikult läbi kultuurkiht. Muististe laadi ja leviku järgi selgitatakse asjaomase ajajärgu majanduse ja kultuuri iseloomulikud jooned.

Eriti tähtis on arheoloogia esiajaloo uurimises.

Arheoloogiaga tegelevat inimest nimetatakse arheoloogiks.

Sõna "arheoloogia" tähistas algselt, näiteks Thukydidesel, minevikuõpetust^[1].

Eestis on arheoloogiapärandi kaitse reguleeritud Muinsuskaitseseadusega^[2]. 2022. aasta seisuga oli kaitse alla võetud 6716 arheoloogiamälestist^[3].

Mikroskoobifoto on tehtud kitsekarvast, mis on pärit pakkekanga proovist. Pildil on hästi näha karva säsikanali muster. Pakkekangas on 14. sajandi kaubalaevalt, mis leiti Tallinnast Lootsi tn 8. Pilt on tehtud Tartu Ülikooli arheoloogia osakonnas tekstiili konserveerimistööde käigus mikroskoobiga Olympus BX51 suurendusega 200 korda

Ajalugu

piibuvarred

Arheoloogia alged ulatuvad renessansiaega, kui uuriti Vana-Roomast ja Itaaliast pärit muistiseid^[1]. Arheoloogia kui teadus tekkis alles 19. sajandil; tollal jaotati muinasaeg kivi-, pronksi- ja rauaajaks.

Tänapäeva arheoloogia alguseks loetakse Trooja linna väljakaevamisi Heinrich Schliemann ja Frank Calverti juhtimisel alates 1871. aastast.

Pilt pärineb võrdluskogust arheoloogilise hambakivi uurimiseks. Selleks vaadeldakse taimi, loomi ja seeni seestpoolt, et nende omapärasusi paremini tunda, kui neid peaks arheoloogilistes proovides kohtama. Sellel pildil on jõhvikatükk. Pilti on töödeldud tehisintellektiga, et kvaliteeti ja värve parandada

Pilte

• 
  Amforad
• 
  13. sajandi tugimüür, Nieuwezijds Kolk Amsterdamis
• 
  Kultuurikihid Augsburgis
• 
  Inkade kultuurist
• 
  Kromanjoonlase levik ligikaudu 30 000 aastat tagasi
• 
  Lihvimissooned Prantsusmaal
• 
  Lihvimissooned Hajdebys Gotlandil
• 
  Jiskairumoko, Puno, Peruu
• 
  Mungo – kuivanud järv Austraalias
• 
  Teodoliidi kasutamine Pompeis Itaalias
• 
  Sutton Hoo leiukoha laeva koopia
• 
  Antikythera mehhanism

Vaata ka

• Arheoloogia mõisteid
• Arheoloogilised kultuurid
• Arheoloogilised Välitööd Eestis (ajakiri)
• Eesti Arheoloogide Liit
• Arheomalakoloogia
• Klassikaline arheoloogia
• Marksistlik arheoloogia
• Osteoloogia
• Paleoliitikum
• Paleoantropoloogia
• Postprotsessuaalne arheoloogia
• Protsessuaalne arheoloogia