Niguliste tänav

Niguliste tänav on tänav Tallinna vanalinnas Kesklinna linnaosas.

Vaade Niguliste tänavale ja Tallinna Niguliste kirikule Harju, Kuninga, Niguliste ja Kullassepa tänava ristmikult

‹ Kaart ajutiselt peidetud (?) ›

Niguliste tänav algab Harju tänava, Kullassepa tänava ja Kuninga tänava ristmikult, suundub Toompea poole ning lõpeb Rüütli tänava ristmikul.

Piiskopi maja, Niguliste 1

Niguliste 2 // Kullassepa 4 nurgamaja paremal

Hoonestus

• Niguliste 1 asub nn Piiskopi maja, mis kunagi kuulus Tallinna piiskopile ja on ehitatud 1339. aasta; hoone keskaegne fassaad on suuresti ümber ehitatud. Toompeal Piiskopi tänav 3 hoones elas Toompea Toomkiriku toomkoguduse ülemõpetaja. Toompeal asus ka Tallinna piiskopi residents ning selle juures asunud Piiskopi aed^[1] ning hilisema Balti jaama piirkonnas asus Piiskopi koppel^[2]
• Niguliste 3 asub Tallinna Niguliste kirik.
• Niguliste 5 hoones^[3] tegutses Niguliste apteek.

Galerii

• 
• 
• 
  Rüütli, Lühikese jala, Rataskaevu tänava ja Niguliste tänava ristmik
• 
  Niguliste ja Harju tänava nurk 2001

Ajalugu

Niguliste tänav Tallinnas on nime saanud seal asuva Niguliste kiriku (Die Nikolaikirche) järgi. Kirikut on esmamainitud 1316. aastal. Kuid arvatavalt on kirik ehitatud juba 1230. aastatel, kui Mõõgavendade ordu kutsel tulid Ojamaalt Tallinna saksa kaupmehed ning rajasid sinna oma saksa kaubahoovi ja asula.

Niguliste kirikusse viivat teed hakati 1367. aastal kutsuma „teeks, kust minnakse püha Nikolause juurde“ (… velud itur ad sanctum Nicolaum). Niguliste tänav Tallinnas on kandnud ajalooliselt nimetusi - Nigolas uulits, Nigulaste uulits, Niggola ulits, Nikkola ulits; saksa keeles Nikolaistraße, Nicolaistraße, Nicolai Straße, vene keeles Липовая Городская ул., Нигулисте, ул.^[4] 1723. aastal eestikeelse nimega Nikkola ulits ja 1732. aastast Niggola uulits. Sellest kujunes 1861. aastal Nigulaste uulits, hiljem Niguliste tänav.

Varemets Harju ja Niguliste tänava nurk mai 1948

Niguliste 4, 6, 8

Niguliste ja Harju tänava nurk, vaade Niguliste kiriku tornist 74, kus ka 1965. aastal paigutatud Eduard Vilde monument

1944. aasta märtsipommitamise tulemusel hävinesid Kullassepa tänava paarisnumbritega hooned: 6, 8, 10, 12. Kullassepa 14, 16 ja Kullassepa 18 // Niguliste tänav 2 taastati sõja järel, kuid lammutati 1950. aastate algul ning ehitati stalinistlikus stiilis Niguliste 2 // Kullassepa 4 maja, mis valmis 1953. aastal arhitekt Ilmar Laasi projekti kohaselt.

Aastatel 1948–1987 kandis Niguliste tänava osa koos Kuninga tänava algusega Kuninga tänava nime.

2022. aasta veebruaris avati Jaan Krossi auks, tema 102. sünniaastapäevaks püstitatud Jaan Krossi monument Kullassepa, Kuninga, Niguliste ja Harju tänava nurgal^[5].