Olaf Utt

Olaf-Knut Utt (3. juuni 1929 Tartu – 15. september 2016) oli eesti publitsist ja ajakirjanik, endine Eestimaa Kommunistliku Partei funktsionäär.

Elulugu

Ta töötas aastail 1945–1948 ajalehe Valgamaalane kirjandusliku kaastöölisena. Aastail 1948–1952 õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis õigusteadust, lõpetas õigusteaduskonna kaugõppe 1952. aastal.^[1]

1950. aastast kirjutas ta ajakirjandusele kirjandus- ja teatrikriitikat, temalt ilmus ka ideoloogilise kallakuga kirjutisi kultuuri ja kultuurielu kohta. Aastail 1951–1955 oli ta Rahva Hääle Tartu korrespondent, aastail 1955–1961 ajalehe Edasi toimetaja asetäitja (toimetuse asejuht), aastail 1961–1964 nädalalehe Sirp ja Vasar toimetaja (toimetuse juht).

Aastatel 1964–1969 töötas Utt EKP Keskkomitee teaduse ja kultuuri osakonna juhataja asetäitjana^[2] ja 1969–1983 EKP Keskkomitee kultuuriosakonna juhatajana, EKP Keskkomitee liige. Aastail 1983–1990 töötas Utt ajakirja Tallinn peatoimetajana.

Olaf Utt oli NLKP liige aastail 1953–1992. Ta võeti Eesti NSV Ajakirjanike Liitu aastal 1957 ja Eesti NSV Kirjanike Liitu aastal 1962.

1975–1985 oli Utt Eesti NSV Ülemnõukogu IX ja X koosseisu saadik^[2].

Olaf Utt suri 87-aastaselt.^[3]

Teosed

• "Poola, tuhandeaastane nooruk" (reisimärkmeid, 1964)
• "Aja kutse" (kriitikavalimik, 1969)

Isiklikku

Tema poeg on plokkflöödi- ja barokkoboemängija Taavi-Mats Utt, tütar on muusikateadlane Tiina Mattisen.