Kuningkobra
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Kuningkobra[3] (Ophiophagus hannah) on soomuseliste seltsi mürknastiklaste sugukonna pärismürknastiklaste alamsugukonna kuningkobra perekonna maoliik.
Remove ads
Klassifikatsioon
Liigi esmakirjeldaja on Taani arst, zooloog ja botaanik Theodore Edward Cantor (1809–1860) 1836. aastal.
Vaatamata nimetusele "kobra" ei liigitata teda liigirohkesse kobra (Naja), vaid eraldi kuningkobra perekonda. Neid saab eristada teistest kobradest kehasuuruse ja kaeluse poolest. Kuningkobrad on harilikult teistest kobradest suuremad ja triip kaelal on neil siksakikujuline, mitte ühe või kahe silma kujutis nagu paljudel teistel Aasias elavatel kobradel. Samuti on kuningkobra kapuuts kitsam ja pikem. Üsna lollikindlaks tunnuseks nende eristamisel, kui on võimalik kuningkobra pead lähedalt vaadata, on kuklakilbis.
Remove ads
Levila
Kuningkobra looduslik levila piirdub Hindustani poolsaare, Kagu-Aasia ja Ida-Aasia lõunaalade metsadega. Neid võib kohata Bangladeshis, Bhutanis, Birmas, Kambodžas, Hiinas, Indias, Indoneesias, Laoses, Nepalis, Filipiinidel, Tais ja Vietnamis.
Ta elab kõrgendike metsades eelistades järvede ja voolava veega pikitud alasid.
Arvatakse, et kuningkobrade arvukus levila piires võib mõnes paigas olla vähenenud, kuna nende elupaiku hävitatakse ja neid endid ohustab vangistusse sattumine.
Remove ads
Kirjeldus
Seda maoliiki peavad maoteadlased maailma pikimaks mürkmaoks (3–5,5 m pikkune).[4][5]
Kuningkobra keskmine kehakaal on ligi 6 kg.
Pikim teadaolev kuningkobra oli Londoni loomaaias peetav isend, kelle pikkus enne Teise maailmasõja puhkemise järgset eutaneerimist oli ligi 5,6–5,7 m.
Raskeimaks loodusest püütud isendiks peetakse 1951. aastal Royal Island Clubis Singapuris püütud kuningkobra, kes kaalus 12 kilo ja kelle pikkus oli 4,8 m. Bronxi loomaaias peeti vangistuses (1972) veel raskema kehakaaluga isendit, kes kaalus 12,7 kilogrammi ja kelle pikkus oli 4,4 m.
Kuningkobradel esineb kehapikkuses soolist dimorfismi, isased maod võivad kasvada suuremaks kui emased. Kuningkobra kehakaal ja pikkus sõltub ka elukeskkonnast ja mitmest muust tegurist. Vaatamata suurtele mõõtmetele on kuningkobrad harilikult siiski kiired ja vilkad.
Osad rästiklaste hulka liigitatud maoliigid, nagu Crotalus adamanteus ja Gabooni aafrikarästik, kes on sageli palju lühemad, kuid jämedama kehaehitusega, võivad kuningkobrale kehakaalu osas konkurentsi pakkuda ja neid kehakaalu maksimummõõtmete osas ületada.
Pea
Täiskasvanud mao pea võib tunduda massiivne ja küllaltki kogukas, nagu enamik madusid suudavad ka nemad lõugu avada ja liigutada nii, et suurt saaklooma oleks võimalik alla neelata.
Neil on eesmürgihambad (Proteroglypha) – see tähendab, et neil paiknevad ülalõualuul seesmine kanaliga (seest õõnsad) mürgihambad. Nende kaudu pritsivad nad valdavalt hammustuse ajal, spetsiaalse mürgiaparaadiga mürgist süljenäärmete nõre saakloomadesse (aga ka vaenlaste tõrjeks ja enesekaitseks).
Soomused
Pikemalt artiklis Mao soomused
Nende madude soomused on kas oliivirohelised, punakaspruunid või mustad ja nende seljal on eriline soomustest muster: kulunud helekollase värviga seljasoomused moodustavad kogu kehapikkuses kollaseid ribasid. Kõhusoomused on kreemjad või tuhmkollased ja siledad.
Seljasoomuseid on 15 rida. Isastel madudel on 235–250 ja emastel 239–265 seljasoomust. Sabaalused soomused on reas kas üksikult või paaris ja nende numeratsioon jookseb 83–96 isastel ja 77–98 emastel.
Juveniilsed kuningkobrad on läikivat musta värvi ja nende kollased ribad on kitsad (võidakse segi ajada Bungarus fasciatus
Remove ads
Eluiga
Looduses elavate kuningkobrade keskmine eluiga on 20 aastat.[6]
Enesekaitse
Kuningkobrad on häbelikud ja rahuliku temperamendiga. Kui võimalik, püüavad nad kokkupuuteid inimestega vältida, roomates inimese juurest ära.
Aga kui provokatsioon jätkub, võib kuningkobra väga agressiivselt käituda.
See ei kehti aga pesas mune kaitsva emase kuningkobra kohta – tema võib rünnata igas olukorras.[7]
Kui kuningkobra satub roomamise ajal kokku loodusliku vaenlasega, näiteks mangustlastega (loetakse, et kuningkobra manustatud sülg ei avalda neile toimet), siis püüab ta minema roomata. Kui see ei õnnestu, siis võtab ta sisse kaitseasendi, sisiseb ja imiteerib rünnet (suletud suuga noogutab peaga). Selline käitumine võib vahel vägagi tõhusaks osutuda.
Väljapääsmatuna tunduvasse olukorda aetult ehk kui madu tunneb ennast ohustatuna, tõstab ta oma keha eesmise osa maapinnast 1 meetri kõrgusele ja avab kaelanaha, näitab hambaid ja sisiseb valjult. Ka sellisest asendist on kuningkobra võimeline ründama ja seetõttu inimesed tihti alahindavad oma võimeid. See kobra on võib ühe ründe käigus hammustada mitu korda, kuid täiskasvanud harilikult hammustavad ühe korra ja hoiavad siis hambaid koos. Kuid hammustuse jäljed ei ole alati tõendiks, et madu hammustuse käigus ka sülge väljutas.[8]
Kuningkobra on võimeline vaenlasena tunduvale asjale sellises positsioonis ka märkimisväärse vahemaa jooksul järgnema.
Remove ads
Kokkupuuted inimesega
Inimeste suhtes on nad mürkmadudeks liigitatavad, kuna nende hammustus võib esile kutsuda raske mürgistusseisundi.[9]
Kuningkobra hammustus on väga harukordne ja enamasti saavad selle maotaltsutajad.
Kuningkobra hammustuse korral on inimorganismi sattuva sülje hulk nii suur, et vastumürki manustamata sureb inimene harilikult poole tunni jooksul.[10]
Mürkmao DNA
Kuningkobra toksiinina toimivat sülge aitavad komplekteerida DNA-s erilised geeniperekonnad.[11]
Tänapäeval arvatakse, et mürgitootmisgeenid on aegade jooksul kahekordistunud ja koopiates on tekkinud mutatsioonid, mis garanteerivad selle, et sülje koostis teiseneb vastavalt saakloomade immuunvastusele.
Remove ads
Kuningkobradelt lüpstud sülg
Kuningkobra (Ophiophagus hannah) süljest eraldatud ensüüm L-amino acid oxidase (LAAO) on katsetes tõestanud teatud kasvajatevastast toimet.[12]
Kaitsestaatus
Kuningkobra on pandud paiguti kaitse alla arvatavasti seetõttu, et tema arvukus on looduslike elupaikade hävitamise tõttu vähenenud. Ka on ta langenud inimeste ekspluateerimise ohvriks: farmakoloogias kasutatakse tema sülge, maotaltsutajad kasutavad neid oma etendustes, inimesed peavad neid seltsilisloomadena ja söövad tema liha ning nahakauplejad müütavad nende imeilusa mustriga nahka.
Indias võib kuningkobra tapjat oodata kuni kuus aastat vangistust.[13]
Nimetus
Kuningkobra ladinakeelse nime osa Ophiophagus on kreeka päritolu sõna ja tähendab maosööjat (snake-eater).
Viited
Kirjandus
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads