Paslepa mõis

Paslepa mõis (saksa keeles Paschlep) oli mõis Noarootsi kihelkonnas, nüüdse haldusjaotuse järgi Lääne-Nigula vallas Lääne maakonnas.

Ajalugu

1624. aastal kinnitas Rootsi kuningas Gustav II Adolf endise Haapsalu linnuselääni Paslepa vakuse ooberstleitnant Jürgen von Aderkasele.^[1] Aastatel 1641 ja 1649 on Paslepa omanikuna märgitud Jürgen Adrekase lesk Dorotie von Sacken. Nende tütar Anna Dorothea Aderkas abiellus Reinhold von Ungerniga (1653. aastast Ungern-Sternberg). 1661. aastal vahetasid Rootsi riigikantsler krahv Magnus Gabriel de la Gardie ja Reinhold Ungern-Sternberg Haapsalu läänis Kollanäsi /Kulani/ alla kuuluvad Paslepa, Hosby ja Suure-Harja (kokku 27 adramaad) külaga, Magnus Gabriel de la Gardiega küla vastu Ridala kihelkonnas. 1679. aastal viidi mõis Kollanäsist üle Pasleppa.

Mõisa rajas 1679. aastal Magnus Gabriel de la Gardie, 1726. aastal võeti mõis Magnus Gabriel de la Gardie väimehe feldmarssal Otto Wilhelm Königsmarcki (surn. 1688) pärijate käest ära ja see läks üle Vene kroonule. 1734. aastal Haapsalu läänis asuvate mõisate kuuluvuse üle toimunud protsessi järel tagastas Venemaa keisrinna Anna Keskvere De La Gardie tehtud võlgade eest tema võlausaldaja Christoph Richteri pärijatele pandivalduseks, lubadusega pandiõigust osade kaupa välja osta.

Mõisa peahoonet ehitati korduvalt ümber, praegune hoone pärineb 19. sajandist. Aastatel 1940–1992 kasutas mõisahoonet Nõukogude piirivalve.^[2] Mõisas asus Tallinna piirivalvesalga 16. piirivalvekordon.

2002. aastal müüs Noarootsi vald varemetes mõisa eraomandisse.^[3] 2015. aastaks oli Paslepa mõisa park ja enamus endise mõisa hoonestusest korrastatud.^[4]