NSV Liidu piirivalve Eestis

From Wikipedia, the free encyclopedia

NSV Liidu piirivalve Eestis
Remove ads

NSV Liidu piirivalve Eestis on ülevaade Eesti NSV territooriumil aastatel 1940–1941 ja 1944–1991 asunud ning tegutsenud NSV Liidu riigipiiri valvamisega tegelenud NSV Liidu piirivalve organisatsioonist ja tegevusest.

Quick Facts Balti piirivalveringkond Прибалтийский пограничный округ, Tegev ...
Thumb
Endine Nõukogude Liidu piirivalve vaatlustorn Uitru säärel
Thumb
Sümboolne Nõukogude Liidu piiritulp endises Hara 10. piirivalvekordonis

NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi piirivalve ettevalmistused iseseisva Eesti piiride kontrolliks algasid juba esimestel päevadel pärast NSV Liidu korraldatud juunipööret Eestis 21. juunil 1940. NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat andis välja samal päeval (s.o 21. juunil) käskkirja nr 00867, mille alusel muudeti seni Eesti Vabariigi ja NSV Liidu riigipiiri valvanud 6., 8. ja 10. piirivalvesalga isikkoosseisu ning nad suunati oma uutesse dislotseerumispaikadesse Eesti lääne ja põhjapiirile. Eesti-NSV Liidu piiri jäid katma 7. (Kingissepa salk), 9. (Pihkva salk), 11. (Rõmšanski) piirivalvesalgad.

Eesti NSV sisejulgeolekut kontrolliv ja Nõukogude võimu riiklikku julgeolekut tagav Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat moodustati alles pärast Eesti annekteerimist NSV Liidu poolt 8. augustil 1940.

Remove ads

NSV Liidu piirivalve Eestis 1940–1941

NKVD Balti ringkonna piirivalvevägede valitsus (Управление пограничных войск НКВД Прибалтийского округа, ka Управление ПВ НКВД Прибалтийского округа) keskusega Tallinnas (Pärnu maantee 27), mis moodustati NSV Liidu ÜK(b)P Keskkomitee Poliitbüroo otsusega 14. augustist 1940 koos teiste (Ukraina, Valgevene, Moldaavia ja Musta mere) uute piirivalveringkondadega[1].

Juhid
  • kindralmajor Konstantin Rakutin (1902–1941), (Ракутин Константин Иванович )[2], senine Leningradi PV ringkonna staabiülem.
    • valitsuse ülema asetäitja poliitalal ja poliitosakonna ülem Nikolai Potehhin
    • valitsuse staabiülem riikliku julgeoleku major I. Ivanov;
  • NSV Liidu SARKi Balti mere piirivalveringkonna juhtkond Tallinnas (123)
  • Piiripunktid Tallinnas, Pärnus (ning Riias, Liepājas ja Ventspilsis).

6. piirivalvesalk

 Pikemalt artiklis 6. piirivalvesalk

Staap oli Rakveres (isikkoosseis, 1167). Piirivalvesalga ülem oli riikliku julgeoleku polkovnik Andrei Jefstafjevitš Bulõga, vanempolitruk Pjotr Karlovitš Suvalov, staabiülem riikliku julgeoleku major Veniamin Fjodorovitš Nesterov. Piirivalvesalga teeninduspiirkonnas (mis ulatus Tallinna ja Suurupi lähedal asuvast Ninamaa neemest kuni Leningradi oblastis asuva Narvusi külani) moodustatud komandantuuride ülemad olid: 1. komandantuuris major Sokolov (hukkus lahingus 20. augustil 1941), 2. komandantuuris – kapten Lavrentjev (hukkus lahingus 20. septembril 1941), 3. komandantuuris – kapten I. G. Bobkov, 4. komandantuuris – kapten N. I. Tšugunov.

Nõukogude–Saksa sõja ajal jõudsid Saksa väed 7. augustil Kunda piirkonnas Soome laheni. Piirivalvesalk lõigati pooleks ning salga 1. ja 2. komandantuur koos salga staabiülem Nesteroviga taganes Leningradi piirkonda. Salga 3., 4. ja 5. komandantuur liideti aga NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 22. motolaskurdiviisi koosseisu ning osales 1941. aasta Tallinna kaitsmises Nõukogude vägede poolt.

8. piirivalvesalk

 Pikemalt artiklis 8. piirivalvesalk

Salga staap oli Haapsalus (isikkoosseis, 1153). Piirivalvesalga ülem oli riikliku julgeoleku polkovnik Stepan Mihhailovitš Bunkov (Буньков Степан Михайлович), piirivalvesalga ülema asetäitja poliitalal pataljonikomissar Georgi Grigorjevitš Lanin (hukkus lahingus 13. juuli 1941), piirivalvesalga staabiülem riikliku julgeoleku kapten Konstantin Mihhailovitš Šiškov. Piirivalvesalga teeninduspiirkonnas (mis hõlmas Läänemere rannikut) moodustatud komandantuuride ülemad: komandantuur nr 2 major Smirnov (hukkus lahingus 13. juulil 1941); komandantuur nr 3 vanemleitnant Vostrikov; komandantuur nr 4 kapten Šarapov; komandantuur nr 5 kapten Rukavišnikov.

Pärast Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahelise sõja algust jaotati piirivalvesalk nõukogude väejuhatuse korraldusel kaheks: 1. ja 2. kordon koos salga ülema Stepan Bunkov liideti aga NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 22. motolaskurdiviisi koosseisu ning osales 1941. aasta juulis Läänemaal Palivere-Risti-Ellamaa joonel ja Tallinna kaitsmises nõukogude vägede poolt. Salga 3., 4. ja 5. komandantuuri liikmed aga taganesid Leningradi piirkonda.

10. piirivalvesalk

 Pikemalt artiklis 10. piirivalvesalk

Salga juhtkond, staap ja salga poliitosakond asusid Kuressaares (isikkoosseis, 1179). Piirivalvesalga ülem oli riikliku julgeoleku major Sergei Mihhailovitš Skorodumov, piirivalvesalga ülema asetäitja poliitalal pataljonikomissar Zahhar Fjodorovitš Braslavets (Браславец Захар Федорович), piirivalvesalga staabiülem riikliku julgeoleku major Ivan Hrisanovitš Kotšergin (Кочергин Иван Хрисанович). Piirivalvesalga teeninduspiirkonnas (mis hõlmas Läänemere saari, venepäraselt Moonsundi arhipelaag Saaremaad, Hiiumaad jt) moodustati 1., 2., 3., 4. ja 5. komandantuur.

1. ja 2. komandantuur asusid Hiiumaal, Hiiumaal kordonid nr 1–12 (nr 1 – Sääre, nr 2 – Kärdla, nr 3 – Ogandi (Mudaste), nr 4 – Pihla, nr 5 – Paope, nr 6 – Kõpu (Kõpu mõisas), nr 7 – Tammistu, nr 8 – Nurste (Haldi, Läku talu), nr 9 – Tohvri (Sõrul), nr 10 – Jausa, nr 11 – Kassari (Kiisiküla), nr 12 – Sarve (Heltermaa)), Vormsil nr 13–14, Muhus nr 15.

3., 4. ja 5. komandantuur asusid Saaremaal ja nende koosseisus Saaremaal, kordonid nr 16– 31.

2. Balti mere piirivalvelaevade salk

 Pikemalt artiklis 2. Balti mere piirivalvelaevade salk

Salga staap oli Tallinnas (isikkoosseis 1474), salga ülem: riikliku julgeoleku 2. järgu kapten Aleksandr Perfilov, sõjakomissar G. Semljakov, staabiülem riikliku julgeoleku 3. järgu kapten B. Tširkov. Salk koosnes 4 divisjonist:

  • 1. divisjon paiknes Tallinnas, ülem riikliku julgeoleku vanemleitnant J. Reznitšenko;
  • 2. divisjon paiknes Liepājas, ülem riikliku julgeoleku kaptenleitnant A. Finotško;
  • 3. divisjon paiknes Narva-Jõesuus, ülem riikliku julgeoleku kaptenleitnant M. Turkov;
  • 4. divisjon Liepājas.

11. üksik lennueskadrill

 Pikemalt artiklis 11. üksik lennueskadrill

Lennueskadrilli staap asus Kuressaares (isikkoosseis 260). Eskadrilli lennukid asusid lennuväljadel Saaremaal (Kuressaare lennuväli) ja Hiiumaal (Kihelkonna vesilennukite baas) ning teostas merepiiri valvet Naissaarest kuni Leedu linna Palangani. Eskadrilli ülem: riikliku julgeoleku major N. Petrov, asetäitjaks poliitalal vanempolitruk N. Samohhin. Eskadrilli koosseisus oli 9 pommituslennukit SB ja 3 lähiluurelennukit MBR-2.

  • nooremkoosseisu väljaõppe piirkondlik kool Tallinnas (495)[3]
Quick Facts SARKi Looderinde tagalajulgestusväed Войска НКВД по охране тыла Северо-Западного фронта, Tegev ...

Lisaks neile kuulusid Läänemere ringkonda veel Liepājas asunud 12. piirivalvesalk (1190) ja 99. üksik rannakaitse piirivalvesalk Hanko poolsaarel (690)[4] ja üksik piirivalvelaevade divisjon.

Balti Piirivalvepiirkonna vägede koosseisu kuulus ka NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 22. motolaskurdiviisi 3. polk, mis tegeles nõukogude ja kommunistlike asutuste valvega Tallinnas.

 Pikemalt artiklis Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)

Kuna Eestis paiknevad NSV Liidu piirivalveüksused ei osalenud Teise maailmasõja käigus puhkenud Nõukogude–Saksa sõjas lahingutegevuses Saksa vägede vastu, siis kaasati nad SARKi allüksustena hävituspataljonide ja SARKi motolaskurdiviisi väeüksuste koosseisu ning nad osalesid lahingutes kohaliku vastupanuliikumisega ja hiljem pärast taandumist Tallinnasse, Tallinna kaitsel saksa vägede vastu.

Remove ads

1944–1949

Quick Facts Balti piirivalveringkond Прибалтийский пограничный округ, Tegev ...

Esimesed piirivalveväeosad jõudsid Saaremaale 1944. ja 1945. aasta vahetusel, kuid ühtset piirivalvesüsteemi veel ei olnud ja taastatud NSV Liidu riigipiiri valvamise ülesannet täitsid spetsiaalsed jalaväeosad. Olukord muutus 1946. aasta sügisel, kui Eesti NSV Ministrite Nõukogu võttis vastu 26. oktoobri määruse nr 58 ühtsest piirivalvekorraldusest Eesti NSV territooriumil.

Piiritsooni kuulusid kõik saared Soome ja Riia lahes ning Mandri-Eesti rannaäärsed alad. Määratleti ka piiritsoonis elamise ja liiklemise kord. Rannavööndis võis liikuda ainult Eesti NSV Siseministeeriumi miilitsaorganite välja antud passiga, milles oli kohaliku piirivalve märge ja mis oli tembeldatud erilise pitsatiga. Kohalikud võimuorganid olid kohustatud koostöös piirivalvega seadma randades üles piiritsooni märgistuse. Inimestel oli keelatud võtta enda juurde korterisse ajutisi elanikke jms. Kalurid pidid kõik alused registreerima ning sadamates sisseseatud kord nägi ette alalise valve ja territooriumi piirdega ümbritsemise. Paadid lukustati ning aerud-tullid tuli hoida eraldi panipaigas.

Quick Facts Balti piirivalveringkond Прибалтийский пограничный округ, Tegev ...

Alates 1944. aasta novembri algusest asus Tallinnas Pärnu mnt. 27 NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Balti Ringkonna Piirivalvevägede juhatus. 1944. aasta lõpuks oli ringkonna formeerimine peaaegu lõpule viidud. Selle ülesandeks oli merepiiri kaitse okupeeritud Eesti ja Läti piires. ülemaks määrati kindralmajor Stepan Bannõhh, poliitosakonna ülemaks polkovnik I. Krotov. Ringkonna juhatus asus Tallinnas kuni 1950. aastate alguseni.

1944. aasta lõpus andis Balti laevastik ringkonnale üle laevad (osa neist kasutati piirivalveks juba enne sõda), mille baasil moodustati piirivalve mereväeosad.

Eestis asusid 1945. aastal järgmised NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Balti ringkonna piirivalvevägede väeosad:

  • 99. piirivalvesalk (s/o 2345) staabiga Rakveres alates 1944. aasta lõpust. 1945. aastal oli salgal 6 komandantuuri ja umbes 30 kordonit Lebjažjest (Leningradi oblast, Lomonossovi rajoon) Kolga-Aablani. 3. komandantuur asus Narva-Jõesuus, 4. Aseris, 5. Võsul ja 6. Haral.
  • 11. piirivalvesalk (s/o 2133) staabiga Kuressaares (Kingissepa), oli Saaremaal vähemalt 1945. aasta jaanuari algusest. Kordonid (ligi 30) asusid 1945. aastal Vormsist Sõrveni. 1940.–1950. aastatel oli 1. komandantuur Vormsil, 2. Kärdlas, 3. Putkastes (Hiiumaal), 4.-6. Saaremaal.
  • 106. piirivalvesalk (s/o 2198) staabiga Tallinnas. Salga koosseisus oli Tallinna merekontrolli- ja läbilaskepunkt. Kordonid (ligi 30) asusid 1945. aastal Tsitrest Noarootsini.
  • 7. (Balti) üksik piirivalve vahilaevade divisjon (s/o 2243) Tallinnas.
  • (Balti) üksik piirivalve vahilaevade divisjon (s/o 2244) Haapsalus.

Piirivalveobjektid Eestis 1946

Tallinnas oli 1945. aastal nõukogude piirivalve käsutuses vähemalt 30 krunti. Allpool on loetletud piirivalveüksuste (-salkade jm) ja -allüksuste (-kordonite ja -komandantuuride) asukohad Eestis väljaspool Tallinna seisuga 1.06.1946. Enamus neist objektidest olid aga piirivalvevägede kasutuses juba 1940–1941, uuesti hõivati need kohe pärast Saksa vägede taandumist 1944. aastal. Kõik objektid olevat üle antud kohalike võimude sellekohaste otsuste, määruste ja aktidega, mis pärinevad küll peamiselt ajavahemikust jaanuar–aprill 1945, olid aga reeglina reaalselt nõukogude vägede ja piirivalve kasutuses juba varem. Lisaks loetletuile oli ka kümneid maju ning üksikkortereid piirivalve käes n-ö tasuta rendil.

Tallinnas asus sõjaväeladu nr 30, mis allus NKVD-MVD Balti Ringkonna Piirivalvevägede Sõjaväevarustusvalitsusele.

Piirivalveobjektid Eestis väljaspool Tallinna 1. juuni 1946 seisuga:[5]:

Thumb
Balti piirivalveringkonna territoorium
Remove ads

1949–1953

Quick Facts NSV Liidu RJMi Leningradi ringkonna Piirivalvevägede Valitsus УПВ МГБ Ленинградского округа, Tegev ...

Aastatel 1949–1953 kuulusid Eesti NSV territooriumil asunud piirivalveväed NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Leningradi ringkonna Piirivalvevägede Valitsuse alluvusse.

  • 106. piirivalvesalk, (106 Таллиннский пограничный отряд войск МГБ СССР Управления пограничных войск МГБ СССР Ленинградского округа)[7]

1954–1955

Aastatel 1954–1955 kuulusid Eesti NSV territooriumil asunud piirivalveväed NSV Liidu Siseministeeriumi Leningradi ringkonna Piirivalvevägede Valitsuse alluvusse.

Leningradi ringkonna Piirivalveväed teostasid riigipiiri valvet Karjala ANSV-s asunud Pitkajärvest, Eesti NSV, Läti NSV ja Leedu NSV merepiiril, kuni Leedu NSV ja Kaliningradi oblasti halduspiirini.

Quick Facts NSV Liidu SMi Leningradi ringkonna Piirivalvevägede Valitsus УПВ МВД Ленинградского округа, Tegev ...
Remove ads

1955–1963

Aastatel 1955–1963 kuulusid Eesti NSV territooriumil asunud piirivalveväed NSV Liidu Siseministeeriumi Leningradi ringkonna Piirivalvevägede Valitsuse alluvusse. 1957. aastal viidi läbi reorganiseerimine, mille käigus viidi RJK alluvusse seni NSV Liidu Siseministeeriumi alluvuses olnud NSV Liidu Piirivalveväed ning loodi 2. aprillil 1957 NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Piirivalvevägede peavalitsus, millele allutati piirivalveväed. Piirivalvevägede koosseisu oli ka eraldi merepiirivalve üksused.

1963. aastal ühendati Leningradi ringkonna piirivalveväed Põhja ringkonna piirivalvevägedega, Loode piirivalveringkonnaks (Краснознаменный Северо-Западный пограничный округ КГБ). Loode piirivalveringkonna väed teostasid riigipiiri valvet territooriumil, Arhangelskist kuni Kaliningradi oblastini. Piirivalvevägede valitsus asus Leningradi linnas. Loode piirivalveringkonda kuulusid: Leedu NSV, Läti NSV, Eesti NSV, Arhangelski oblast, Vologda oblast, Leningradi oblast, Murmanski oblast, Novgorodi oblast, Pihkva oblast, Karjala ANSV.

Quick Facts Tegev, Riik ...
Remove ads

Balti Piirivalveringkond

23. oktoobril 1975 moodustati Loode piirivalveringkonna Eesti NSV, Läti NSV, Leedu NSV ja Kaliningradi oblasti territooriumitel asuvatest piirivalvevägede baasil Balti piirivalveringkond, mis teostas riigipiiri valvet Poola rahvavabariigi piirist, mööda Läänemere, Riia lahe ja Soome lahe rannikul. Piirivalveringkonna valitsus asus Riias, Läti NSV-s.

Piirivalve tegevuse aluseks oli NSV Liidu seadus "NSV Liidu riigipiiri kohta".

Quick Facts Tegev, Riik ...

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Piirivalvevägede Peavalitsuse Punalipulisse Läänemere Piirivalveringkonda kuulusid 6 salka, neist Eesti alal Tallinna (Таллинский ПО), Rakvere (Раквереский ПО) ja Kuressaare (Кингисеппский ПО) salgad, ning lisaks neile 8. piirivalvesalk (s/o 2335) Ventspilsis, 23. piirivalvesalk (s/o 2114) Klaipedas, 95. piirivalvesalk (s/o 2297) Kaliningradis. Ringkonna staap (s/o 2582) ja komandantuur (s/o 9826) asusid Riias.

Kingissepa piirivalvesalk

11. piirivalvesalk (11-й Кингисеппский пограничный отряд КППО[11], в/ч 2133), s/o 2133. Staap ja õppekeskus Kuressaares, Tallinna tänav 19, elamud Pihtla tee 24.

Hiiumaal[12],[13] Kärdla komandantuur (1 пограничная комендатура, Берёзовый, в/ч 2133-А)[14]. Kärdla komandantuuri väliõppekeskus[15] asus Paope külas.
Thumb
Sääre nina Vana vahitorn
Kuressaare komandantuur
Thumb
Lõmala TVP
Pärast Nõukogude vägede väljaviimist Eestist jätkas väeosa teenistust Eesti-Vene piiril Narva piirilõigul, pvs staap asus Kingissepa linnas.

Piirivalve tehnilise vaatluse post sisaldas statsionaarseid radareid, prožektoreid ja visuaalvaatlusseadmeid. Piirivalve jalgsi- ja ratsapatrullid Saaremaal ja Hiiumaal liikusid ööpäev läbi, mööda rannaäärt kulges õhuliin (hiljem maa-alune kaabel), mille kaudu tehti väeosa korrapidajale regulaarselt ettekandeid. Vilsandi piirivalvekordon viidi üle pärast õnnetult lõppenud vahejuhtumit, kus 1968. aastal[47] kordoni komandör leitnant Dobrodejev lasi oma teenistusrelvast maha noore naise ja ka kohalerutanud majakaülema[48].

Tallinna piirivalvesalk

Quick Facts NSV Liidu MN j.a. RJK Piirivalvevägede Valitsuse Punalipulise Balti Piirivalveringkonna 106. Punalipuline piirivalvesalk (Таллинский Пограничный Отряд), Tegev ...

Tallinna piirivalvesalk ehk 106. Punalipuline piirivalvesalk – sõjaväeosa nr 2198 (106-й Таллинский пограничный отряд Таллин КППО), Rahumäe tee 4 Tallinnas. Kordonite numeratsioon muutus 1976. aastast. 106. piirivalvesalga piirivalvekordonid asusid aastail 1945–1975 algul Käsmust, siis Turbuneemest ja Tsitrest Põõsaspeani. Algselt oli kordoneid vähemalt 30, 1975. aastaks vähenes nende arv 20-ni, alates 1976. a-st oli neid 17. Aastail 1976–1992 oli salgal kaks komandantuuri (Paldiskis ja Vihterpalus, lõpuks lühikest aega Põial), Paldiskis paiknes ka 106. piirivalvesalga õppepunkt (Pakri tuletornist idas).

Thumb
Neeme TVP Uitru säärel
Thumb
Helgiheitja РП-15-1
Kordonite teeninduspiirkonnas olid kordonihooned, tehnilise vaatluse postid (ПТН, пост технического наблюдения), helgiheitjate РП-15-1 ja (ПСНР, переносные станции наземной разведки "Подъём" и "Кредо"), (РЛС, радиолокационная станция "ДОН").

Tallinna üksik piirikontrollisalk

 Pikemalt artiklis Tallinna üksik piirikontrollisalk

Tallinna Üksik piirikontrollisalk – sõjaväeosa nr 2333 (Отдельный Отряд Пограничного Контроля (ОКПП) "Таллин")

Rakvere piirivalvesalk

Quick Facts Tegev, Riik ...
Thumb
Vergi kordoni vaatlustorn helgiheitjahoonega

6. Punatähe ordeniga Gdynia piirivalvesalk Rakveres – sõjaväeosa nr 2294 (6-ой Пограничный Отряд, в/ч 2294). Aseris oli Rakvere piirivalvesalga õppepunkt ja Aseriaru väliõppekeskus, lasketiiruga.

  • 1. piirivalvekordon (6 ПО 1ПЗ (Пограничная застава) Нарва-Йыесуу), piirivalvekordonis: radarijaam, vaatlustorn. Narva-Jõesuu alev, Koidula tänav 99, 99a, 100, 101[78].
  • 2. piirivalvekordon (6 ПО 2ПЗ Тойла), piirivalvekordonis: 2 radarijaama (Vaivina TVP[79]), 2 vaatlustorni. Ida-Virumaa, Voka vald, Toila.
  • 3. piirivalvekordon (6 ПО 3ПЗ Сака), piirivalvekordonis: radarijaam, vaatlustorn, elamu. Ida-Virumaa, Kohtla vald Saka.
  • 4. piirivalvekordon (6 ПО 4ПЗ Азери) ja õppekeskus, piirivalvekordonis: radarijaam, vaatlustorn. Lääne-Virumaa, Aseri, Kordoni 10.
  • 5. piirivalvekordon (5 ПО 5ПЗ Кунда), piirivalvekordonis: radarijaam, vaatlusjaam. Lääne-Virumaa, Kunda, Toolse tee 1.
  • 6. piirivalvekordon (6 ПО 6ПЗ Верги), piirivalvekordonis: radarijaam, 2 vaatlustorni (1. Vergi sadamas), 3 elamut. Lääne-Virumaa, Vihula vald, Vergi, Vergi poolsaarel.
  • 7. piirivalvekordon (6 ПО 7ПЗ Высу), (Võsu)
  • 8. piirivalvekordon (6 ПО 8ПЗ Кясму), piirivalvekordonis: radarijaam, 2 vaatlustorni, 2 elamut. Lääne-Virumaa, Käsmu, Käsmu poolsaarel.
  • 9. piirivalvekordon[80] (6 ПО 9ПЗ Турбанееме kutsung "Соболь"), piirivalvekordonis: 2 radarijaama, 4 vaatlustorni (Pärispea TVP[81], Saunalahe ääres), elamu. Lääne-Virumaa, Loksa vald, Turbuneeme, Pärispea poolsaarel.
  • 10. piirivalvekordon (6 ПО 10ПЗ Хара), piirivalvekordonis: radarijaam, 2 vaatlustorni (Tapurla vaatluspost[82]), 2 elamut. Harjumaa, Loksa vald, Hara, Hara lahe kaldal).
  • 11. Pjotr Rodionovi nimeline piirivalvekordon[83] (6 ПО 11ПЗ Тситре; Погранзастава №11 имени Родионова), piirivalvekordonis: radarijaam, 2 vaatlustorni (Andineeme TVP[84]), elamu. Harjumaa, Kuusalu vald, Tsitre.
  • 12. piirivalvekordon (6 ПО 12ПЗ Кабернееме) (lammutatud 2009), piirivalvekordonis: radarijaam (Kaberneeme TVP), 2 vaatlustorni. Harjumaa, Jõelähtme vald, Kaberneeme Kaberneeme poolsaarel.
Rutja piirivalvekordon: radarijaam, 4 vaatlustorni, elamu. Lääne-Virumaa, Vihula vald, Rutja.

Piirivalve vaatlustornid: Vainupeal ja Kunda linnas, Viru-Nigula vallas, Rutjal, Käsmus, Natturil, Lobi neeme tipus, Salmistu vaatluspost[85]. Piirivalve tehnilise vaatluse postid: Juminda TVP[86], Uusküla TVP[87], Leesi TVP[88].

Merepiirivalveüksused

NSV Liidu MN ja Riikliku Julgeoleku Komitee Piirivalvevägede Peavalitsuse Punalipulisse Läänemere Piirivalveringkonda koosseisu kuulusid ka Merepiirivalve valitsuse väeosad.

Eestis 1945. aastal loodud 7. piirivalvevägede üksik vahilaevade divisjon (s/o 2243), 1967. aasta märtsist 3. piirivalvevägede üksik Punatähe ordeniga vahilaevade brigaad. Aastatel 1945–1967 oli Haapsalus Holmil eraldi väeosa – 8. piirivalvevägede üksik vahilaevade divisjon (s/o 2244), hiljem 3. üpvlb 2. vahikaatrite divisjon.

Tallinna Üksik piirivalve vahilaevade brigaad

3. üksik piirivalve vahilaevade brigaad Tallinn-Haapsalu-Paldiski – sõjaväeosa nr 2243 (3-я отдельная бригада пограничных сторожевых кораблей, ОБСКР).

Piirivalvelaevade 1. vahikaatrite divisjon asus Tallinnas Koplis Bekkeri sadamas (гавань Копли-Южная). Isikkoosseis Tallinn, Süsta tänav 5; elamu ja Tallinn, Kaluri tänav 1.

Piirivalvelaevade 2. vahikaatrite divisjon asus Haapsalus Holmil, staap Haapsalus Suur-Holmil.

Piirivalvelaevad

Merepiirivalve vaatlusepostid

Thumb
NSV Liidu piirivalve väeliigi embleem
Piirivalve merejõudude tehnilise vaatluse postid asusid ka aja jooksul: Eestis Suurupis, Harilaiul ja Sõrve majaka juures, varem Mohni saarel, Keri saarel, Vormsis, Pammana poolsaare Pihlalaiul, Muha ninal, Sõrve majakast lõunas; neil olid samasugused radarid nagu mereväe raadiotehnilistel rühmadel.

Piirivalve õppekeskused

  • 1. Paldiskis (1 УПЗ ШСС Палдиски; 1 Учебная Погранзастава Школа Сержантского Состава Палдиски)
  • 2. Paldiskis (2 УПЗ МОШСС Палдиски; 2 Учебная Погранзастава МежОтрядная Школа Сержантского Состава Палдиски)
  • 3. Aseris
Remove ads

Piirivalvevägede juhatajad

Balti ringkonna piirivalvevägede valitsuse ülem 1941

More information Daatum, Nimi ...

Looderinde tagalajulgestusvägede ülemad 1941−1944[95]

More information Daatum, Nimi ...

2. Valgevene rinde tagalajulgestusvägede ülem 1944−1945[95]

More information Daatum, Nimi ...

Balti ringkonna piirivalvevägede valitsuse ülem 1955−1956[96]

More information Daatum, Nimi ...

Lääne ringkonna piirivalvevägede valitsuse ülemad 1956−1960[97]

More information Daatum, Nimi ...

Balti piirivalveringkonna vägede juhatajad 1975−1991[10]

More information Daatum, Nimi ...
Remove ads

Punalipuline Balti piirivalveringkond

Thumb
Balti piirivalveringkonna territoorium
  • Balti piirivalveringkonna valitsus, Riia Läti NSV
    • piirivalveringkonna valitsuse komandantuur (Комендатура управления округа (в/ч 9826), Riia Läti NSV
  • 8. piirivalvesalk (8-й Вентспилсский пограничный отряд (в/ч 2335), Pāvilosta Ventspils Läti NSV
  • 23. piirivalvesalk (23-й Клайпедский пограничный отряд (в/ч 2114), Klaipeda Leedu NSV
  • 95. piirivalvesalk (95-й Кенигсбергский орденов Ленина и Красной Звезды пограничный отряд (в/ч 2297), Pravdinsk, Kaliningradi oblast
  • Kaliningradi üksik piirikontrollipunkt (Отдельный контрольно-пропускной пункт «Калининград»)
  • Riia üksik piirikontrollipunkt (Отдельный контрольно-пропускной пункт «Рига»)
  • Vilniuse üksik piirikontrollipunkt (Отдельный контрольно-пропускной пункт «Вильнюс»)
  • 3. üksik piirivalve vahilaevade brigaad (3-я отдельная ордена Красной звезды бригада пограничных сторожевых кораблей в/ч 2243), Tallinnas Kopli Lõunasadamas
  • 4. üksik piirivalve vahilaevade brigaad (4-я отдельная бригада пограничных сторожевых кораблей (в/ч 2395), Liepaja Läti NSV
  • 20. üksik piirivalve vahilaevade brigaad (20-я отдельная бригада пограничных сторожевых кораблей (в/ч 9864), Ventspils Läti NSV
  • 20. üksik piirivalveeskadrill (20-я отдельная авиационная эскадрилья (в/ч 9788), Rakvere Eesti NSV
  • 126. üksik piirivalve sidepataljon (126-й отдельный ордена Красной Звезды батальон связи (в/ч 9831), Riia Läti NSV
  • Ringkonna sõjaväehospidal (Окружной военный госпиталь (в/ч 2515), Kaunas Leedu NSV
  • Sõjaväeladu (Военный склад (в/ч 2442), Riia ja Tallinn
Remove ads

Tegevuse kajastus kunstis

Kirjandus
Filmograafia

Vaata ka

Viited

Kirjandust

Välislingid

Loading related searches...

Wikiwand - on

Seamless Wikipedia browsing. On steroids.

Remove ads