Ploom
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Ploom on ühe emakasuudmega ja ülemise sigimikuga õiest arenenud luuviljaliste paljasvili. Viljas on üks seeme, mida katab viljakesta siseosadest arenenud tugev luu. Luud ümbritseb mahlane vahekest ning õhuke väliskest.
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2018) |
 |
See artikkel on puuvilja kohta; perekonnanime kohta vaata artiklit Ploom (perekonnanimi) |
Ploomi väliskesta värvus varieerub rohelisest ja kollasest punase ning mustjassiniseni. Viljaliha varieerub värvuselt punasest ja oranžist kollase või kollakasroheliseni. Viljaliha on sõltuvalt sordist kas luu küljes kinni või mitte.
Remove ads
Kasutamine
Ploome võib süüa värskelt, kuumtöödelda ja konservida. Ploomidest keedatakse moosi ja marmelaadi. Neid lisatakse küpsetistesse ja jäätisesse. Ploome konservitakse, suhkrustatakse, kuivatatakse ja marineeritakse. Neist tehakse mahla, brändit (slivovits), nalivkat (paalinka) ja veini.
Sordirühmad
- Renklood
- Säilisploom
Eesti ploomisorte
- Liivi kollane munaploom
- Suur Tõll
Välismaa ploomisorte
Ploom sümbolina
Ploomid on kujutatud Noarootsi valla vapil. Kolm punast ploomi sümboliseerivad ühelt poolt Noarootsis aretatud ploomisorti ("Noarootsi punane"), teiselt poolt ka kolme valla ajaloolist piirkonda – Noarootsi, Sutlepa ja Riguldi (1920.–1930. aastatel iseseisvad vallad).
Toodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostis
2012. aastal toodeti maailmas 10,7 miljonit tonni ploome ja laukapuu vilju ning istandike kogupindala oli 2,53 miljonit hektarit.[1] Aminohapetest sisaldavad ploomid kõige rohkem aspartaamhapet (100 g kohta 0,35 g).[2]
Remove ads
Vaata ka
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Ploom |
Viited
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads