Rarotonga keel

Rarotonga ehk Cooki maoori keel on austroneesia keelkonda kuuluv polüneesia keel. Tegemist on Cooki saarte ametliku keelega, teiseks ametlikuks keeleks on inglise keel.^[4] Lisaks räägitakse veel pukapuka ja rakahanga-manihiki keelt.^[4]. Cooki maoori keeles võib eristada viit dialekti: Tongareva, Rakahanga-Manihiki, Ngaputoru, Aitutaki ja Mangaia. Rarotonga keel ning selle murded on lähedas suguluses tahiti ja Uus-Meremaa maoori keelega, pukapuka keel aga samoa keelega.^[5]
Rarotonga keele kõnelejaid on kokku 39 090, neist 13 100 Cooki saartel: 2035 Aitutaki, 481 Atiu, 573 Mangaia, 307 Mauke ja 189 Mitiaro saarel (2011. aasta loendus).^[1] Kõnelejate arv väheneb kiiresti.^[1] Rarotonga keel sarnaneb tuamotu, havai, mangareva ja markii keelega.^[1]

Rarotonga keel
Kõneldakse	Cooki saared, Prantsuse Polüneesia, Uus-Meremaa, Ameerika Ühendriigid
Kokku kõnelejaid	~39 090 [1]
Keelesugulus	austroneesia keeled  Kesk-Ida-Austroneesia keeled   polüneesia keeled    rarotonga keel
Ametlik staatus
Ametlik keel	Cooki saared
Keelekoodid
ISO 639-1	rar[1] – rarotonga keel
ISO 639-2	pnh[2] – Tongareva (Penrhyni) dialekt
ISO 639-3	rkh[3] – Rakahanga-Manihiki dialekt

Tähestik

A a (‘a, ā, ‘ā)	E e (’e, ē, ’ē)	Ŋ ŋ	I i (’i, ī, ’ī )	K k	M m	N n	O o (‘o, ō, ’ō)	P p	R r	T t	U u (‘u, ū, ‘ū)	V v

Rarotonga keeles on 5 vokaali: a, e, i, o, u. Nende viie vokaali pikka hääldust kirjutatakse ülakriipsu ehk makroniga: ā, ē, ī, ō, ū. Peamisi konsonanthäälikuid on 9: ŋ(ng), m, n, p, t, k, ɾ, v, ʔ. (Lisaks f, mis on kasutusel vaid Manihiki saarel, s, mis on kasutusel Penrhyni atollil, ja h, mis on kasutusel mõlemas nimetatud paigas.)^[5] (Vrd: eesti keeles on 26 kvalitatiivselt erinevat segmentaalfoneemi: 9 vokaali ja 17 konsonanti.)
Tuleb meeles pidada, et helilist velaarset nasaali ŋ(ng) hääldatakse keeleselja ja pehme suulae vahel.^[6]
Kuigi rarotonga keeles on kasutusel makron (pikenduskriips tähe peal) ja kõrisulghäälik (ʔ/‘), ei kasuta keele kõnelejad neid diakriitilisi märke mitteformaalses kirjas.^[5]

Foneetika

Konsonandid

Moodustusviis	Moodustuskoht
	Huuled	Hambasombud	Pehme suulagi	Kõriõõs
Nasaalid	m	n	ŋ
Klusiilid	p	t	k	ʔ
Tremulandid		ɾ
Frikatiivid	f1 v	s2		h3

1. Ainult Manihikis.
2. Ainult Penrhynis.
3. Ainult Manihikis ja Penrhynis.

Vokaalid

	Eesvokaalid	Keskvokaalid	Tagavokaalid
Kõrged vokaalid	i iː		u uː
Keskkõrged vokaalid	e eː		o oː
Madalad vokaalid		a aː

Numbrid

1	ta‘i
2	rua
3	toru
4	‘ā
5	rima
6	ono
7	‘itu
8	varu
9	iva
10	ta‘i nga‘uru

^[7]

Süntaks

Rarotonga keeles on kasutusel sõnajärjetüüp VSO (verb – subjekt – objekt).^[5]

Grammatilised kategooriad

Substantiivide grammatilised kategooriad

Geenus

Rarotonga keeles on enamasti sugu vaid elusolenditel (on siiski erandeid mõne taime osas, nt kastan). Osade nimisõnade puhul pole soo märkimine vajalik, kuna sõna ise juba viitab soole (nt ake – ema, tamaine – tütar). Sõnad, mis ei viita soole, vajavad tähistajaid tane või vaine, kui on tegemist inimestega, ning ua või toa, kui on tegemist loomadega.^[8]
Näiteks:

• väimees – unonga tane,
• täkk – oroenua toa.

Arv (ainsus/mitmus)

Mitmuse tähistamiseks kasutatakse peamiselt sõnu au ja aronga (harvem nga, puke ja etai), mis kirjutatakse substantiivi ette. Teatud juhtudel kasutatakse ka sõna tini (nt mehed – tangata tini), mis paigutatakse substantiivi taha. Vahel märgitakse mitmust reduplikatsiooni abil.^[8]

Näiteks:

• rakau nui – suur puu,
• rakau nunui – suured puud.

Määratus

Rarotonga keeles on definiitsed artiklid te (ingl k the) ja taua (that) ja indefiniitsed artiklid e (a) ja tetai (one).^[8]

Kääne ehk kaasus

Rarotonga keeles on 6 käänet (vrd: eesti keeles 14) ja nende tähistamiseks kasutatakse eessõnu (sõna ise ei muutu).^[8]

Näiteks: te akava – kohtunik

Kääne	Singular	Pluural
Nominatiiv	te akava	te au akava
Genitiiv (kelle? mille?)	no te akava	no te au akava
Daativ (kellele? millele?)	ki te akava	ki te au akava
Akusatiiv (keda? mida?)	i te akava	i te au akava
Vokatiiv (ingl k o judge!)	e te akava e!	e te au akava e!
Ablatiiv (ingl k by...)	e te akava	e te au akava

No, na, to ja ta on kõik genitiivi tähistajad.^[8]

Adjektiivide grammatilised kategooriad

Enamasti kirjutatakse adjektiiv substantiivi järgi, kuid on ka erandeid, nt numbrid (üks mees – tangata okotai).^[9]

Võrdlus

Võrdlusastmeid moodustatakse partiklite lisamise abil. Nt: lühike, lühem, kõige lühem – poto, a poto o, poto rava.^[8]

Verbide grammatilised kategooriad

Aeg

• minevik
• olevik
• tulevik

Isik

• 1. (inklusiivne ja eksklusiivne)
• 2.
• 3.

Kõneviis

• indikatiiv
• imperatiiv
• konditsionaal

(Vrd: eesti keeles viis kõneviisi: indikatiiv, imperatiiv, konditsionaal, kvotatiiv ja jussiiv.)

Tegumood

• aktiiv/passiiv
• personaal/impersonaal

Aspekt

• perfektiivne/imperfektiivne
• progressiivne (jätkuv tegevus)
• habituaalne (harjumust või viisi väljendav)
• inhoatiivne (algust väljendav)

Kõneliik

• jaatav/eitav

^[5]

Pronoomenid

Rarotonga keeles on kuut liiki asesõnu: isikulised, relatiivsed, adjektiivsed, interrogatiivsed, demonstratiivsed ja indefiniitsed.^[9]

Isikulised asesõnad

Isik	Singular	Duaal	Pluural
1. (inklusiivne)	au	tāua	tātou1
1. (eksklusiivne)		māua	mātou2
2.	koe	kōrua	kōtou
3.	aia	rāua	rātou

1. teie (2 ja enam) ja mina,
2. nemad ja mina.

^[5]

Keelenäide

Kua ‘anga‘ia tē reira ‘are ‘ei ngā‘i ‘akapū‘anga nō te tangata i te tuātau ‘uri‘ia.
See maja oli ehitatud nii, et inimestel oleks kuhugi orkaanihooajal varjuda.^[10]

Kirjaviis

Rarotonga keeles kasutatakse ladina kirjaviisi.^[1]

Huvitavat

Reduplikatsioon

Üheks huvitavaks morfoloogiliseks protsessiks rarotonga keeles on reduplikatsioon. Selle abil saab tähistada verbide intensiivsemat või korduvat olemust. Nt aere – aaere (jalutama – ringi jalutama), akara – akara-kara (vaatama – mitu korda vaatama), iro – iroiro (keerutama – keerlema), tanu – tatanu/tanutanu (istutama – kultiveerima) jne.^[11]

Piibli tõlge

Rarotonga keeles avaldati piibel (Te Bibilia Tapu Ra: Koia te Koreromotu Taito e te Koreromotu Ou) 1888. aastal.^[1][12]