Roja vald

Roja vald on Läti vald Kuramaal Talsi piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Mērsragsi, Dundaga, Kolka, Ārlava, Lube ja Vandzene vallaga.

Roja vald
läti Rojas pagasts
Lipp Vapp
Pindala: 200,5 km²
Elanikke: 3237 (1.01.2025)[1]
Rahvastikutihedus: 16,1 in/km²
Keskus: Roja

Valla pindala on 200 km². 2016. aasta seisuga elas seal 4115 inimest.^[2] Valla keskus on Roja küla, haldushoone asub aadressil Zvejnieku iela 3.^[3]

Ajalugu

Aastal 1945 moodustati Lubezere valla aladele Rojupe külanõukogu, vald likvideeriti aastal 1949. Aastal 1950 liideti Rojupe külanõukoguga osa likvideeritavate Jaunciemsi ja Jūrmala külanõukogu aladest, aastal 1954 suurem osa Lubezere külanõukogust, aastal 1963 aga osa Kaļķi külanõukogust. Aastal 1969 sai Rojast alev, ülejäänud osa Rojupe külanõukogust nimetati aga Roja alevi maaterritooriumiks. Aastal 1991 kaotas Roja alevi staatuse, Roja alevi maaterritoorium ja Roja küla ühendati aga Roja vallaks.^[4]

2009. aastal moodustati Roja ja Mērsragsi vallast Roja piirkond. Aastal 2010 oli Roja vallas 4400 elanikku. 2011 eraldati Roja piirkonnast Mērsragsi valla alad ja moodustati Mērsragsi piirkond.

Aastal 2021 liideti Roja piirkond Talsi, Dundaga ja Mērsragsi piirkonnaga uueks Talsi piirkonnaks. Senisest piirkonnast kujunes üks uue omavalitsusüksuse valdadest.

Mälestised

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Purciemsi muinasasula, Kaltene kiriku altar ja orel.^[5] Kohaliku kaitse all on Ģipka kirik, Roja muinaskalmed, hiiepaik Baķi Kirikumägi ja Tromeļise lossiks kutsutav keskaegsete kindlustiste piirkond.^[6]

Loodus

Kõrgeim koht asub Rojast idas (23,5 m). Tähtsaim jõgi on Roja jõgi.

Looduskaitse all on Rude külas kasvav kadakas ümbermõõduga 0.95 m, tamm ümbermõõduga 4.95 m, talude Jāņkalni2, Jāņkalni ning Birziņsirmi juures kasvavad põlispuud, Mellsilsi ristimännid, Pūrciemsi mänd, Mežapļavase tamm, Kaltene rannamoodustised, Kaltene mäed, lisaks veel kuus nimetut põlispuud. Valda jääb 161 hektari suurune Ģipka hoiuala, osaliselt ka Ģipka soiste niitude hoiuala. Valla rannik jääb Riia lahe läänekalda kaitstavale merealale.^[7]

Asustus

Aastal 2011 moodustasid piirkonna elanikest lätlased 92,8 % ja venelased 3,8 %.^[8]

Valla külad:

Küla	Küla tüüp	Elanike arv
Aizklāņi	mazciems	30 (2020)
Birziņciems	skrajciems	38 (2005)
Dižmežciems	skrajciems	6 (2006)
Ģipka	vidējciems	71 (2020)
Kaltene	vidējciems	348 (2020)
Lakšciems	mazciems	6 (2006)
Mazupciems	skrajciems	7 (2006)
Melnsils	vidējciems	138 (2020)
Purciems	skrajciems	36 (2013)
Pūrciems	mazciems	29 (2020)
Roja	lielciems	2162 (2020)
Rude	lielciems	524 (2020)
Žocene	mazciems	28 (2020)
Valgalciems	vidējciems	121 (2020)
Vilkastciems	skrajciems	5 (2006)

Ülejäänud piirkonna elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.^[9]

• 
  Ģipka kirik
• 
  Žocene
• 
  Liivi lahe rand
• 
  Kaltene kirik
• 
  Kaltene rand
• 
  Kaltene mäed