Ronk

Ronk ehk kaaren (Corvus corax) on linnuliik vareslaste sugukonnast varese perekonnast. Ronk on suurim värvuline.

See artikkel räägib linnust; 2012. aasta filmi kohta vaata artiklit Ronk (film 2012); tähtkuju kohta Kaaren (tähtkuju); rääkiva linnu kohta Kaaren (mütoloogia); ajakirja kohta Ronk (ajakiri).

---

Ronk
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis  (IUCN 3.1)[1]
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Selts	Värvulised Passeriformes
Sugukond	Vareslased Corvidae
Perekond	Vares Corvus
Liik	Ronk
Binaarne nimetus
Corvus corax (Linnaeus, 1758)
Ronga levila

Levila

Ronk on levinud suures osas Holarktisest, tema levila ulatub Islandist, Iirimaast ja Portugalist läänes kuni Kamtšatka poolsaare ja Vaikse ookeani rannikuni idas. Ronk on levinud ka Gröönimaa rannikul ja Põhja-Ameerikas. Lõunas ulatub levila Araabia poolsaare põhjaosani, Iraagi, Iraani ja Põhja-Indiani. Kesk- ja Lääne-Euroopas ning Põhja-Ameerika idaosas on ronk mitmetes piirkondades inimese tagakiusamise tõttu hävinud.

Arvukus Eestis

Ronk on Eestis üldlevinud väikesearvuline haudelind. Ta on paigalind. Ronga pesitsusaegset arvukust hinnatakse 4000–6000 paarile, talvist arvukust 15 000 – 25 000 isendile.^[2]

Välimus

Üldpikkus 54–67 cm, tiibade siruulatus 115–130 cm, kehakaal 1000–1370 g. Isaslinnud on veidi suuremad ja raskemad. Vanalinnu kogu sulestik on must rohelise või sinivioletse metalliläikega.

Vanus

Vanimad rõngastatud vabaduses elanud linnud olid 16 ja 20 aastased. Vangistuses on vanimad rongad elanud 24 aastat ja 8 kuud, 26 ja 28 aastat. Londoni Toweris elas üks ronk 44-aastaseks.^[3]

Elupaik

Elupaigana eelistab ronk lagedaid kultuurmaastikke, kuid elutseb ka mägialadel, rannikul ja laidudel. Vähesel määral on neid linna elama tulnud.

Pesitsemine

Ronga munad

Mõlemad vanalinnud ehitavad pesa puu, Eestis valdavalt männi otsa, mujal ka kaljude peale või kunstlikule alusele, näiteks kõrgepingemastile. Kurnas on 4–6 muna, mis on rohekashallid ja tumepruunide laikudega. Muna kaal on keskmiselt 27,4 g. Haudumine vältab 19–21 päeva. Pojad lahkuvad pesast umbes ühe kuu vanustena.

Toitumine

Ronk on kõigesööja, ta toitub raibetest, närilistest, linnumunadest ja -poegadest, suurematest putukatest ja teistest selgrootutest, taimedest.

Ronk kultuuris

Rongajumalus Kuth. Korjaki puunikerdis

Juudi pärimuse järgi õpetas ronk Aadamale, kuidas oma poega Aabelit matta. Seda lugu mainitakse ka koraanis.

Ronka austatakse Põhja-Ameerika Vaikse ookeani looderanniku indiaanlaste ja Kirde-Aasia põlisrahvaste seas jumalana. Tlingitid ja haidad ning Alaska inuitid peavad ronka loojajumalaks. Mitmete Põhja-Ameerika loodeosa rahvaste seas on ronk trikster.^[viide?]

Korjakid, tšuktšid ja itelmeenid austasid rongakujulist jumalust Kuthi.

Muinaspõhja mütoloogias istus kaks ronka Huginn ja Muninn Odini õlgadel ja kuulsid kõike. Viikingid kasutasid ronga kujutisega lippu hrafnsmerk'i.

Pärast ristiusustamist peetakse ronka Euroopas üldiselt halvaendeliseks linnuks musta sulestiku ja raipesöömise tõttu. Saksamaal peeti ronkasid äraneetute hingedeks.^[4]

Tiibeti budismis peetakse ronka Mahākāla kehastuseks.^[viide?]

Eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg" on kaaren rääkiv lind, kes annab Kalevipojale nõu, kuidas jõuda maailma otsa.

Ronk on Bhutani rahvuslind.^[5]