Rooma keiser

Rooma keisriks (ka Vana-Rooma keisriks) nimetatakse Rooma riigi valitsejat keisririigi perioodil, mille alguseks loetakse traditsiooniliselt aastat 27 eKr. Keisririigi lõpuks loetakse läänes Rooma langemist 476. aastal ja idas Konstantinoopoli langemist 1453. aastal.

See artikkel räägib Rooma riigi valitsejast keisririigi perioodil, teiste tähenduste kohta vaata Rooma keiser (täpsustus).

Ida-Rooma riigi valitsejatest kõneldakse sageli kui Bütsantsi keisritest.

Keisri roll oli teoorias ja praktikas mõneti erinev. Rooma riik jäi kogu oma eksistentsi kestel õiguslikult vabariigiks ja nii oli keiser teoorias kõigest "esimene kodanik" ehk esimene võrdsete seas (primus inter pares). Tegelikult oli keiser Rooma riigi kõrgeim valitseja ja sõjaväe ülemjuhataja.

Keiser võis kanda mitmesuguseid tiitleid, mille seas kõige tavalisemad olid Augustus, imperator, princeps ja caesar. Nende tähendus ja sisu oli ajaloo kestel muutuv. Muutuvad olid ka keisri võimupiirid ja vastutusalad.

Nimi	Valitsemisaeg	Suktsessioon	Eluaastad ja surma põhjus
Augustus Caesar Augustus	16 . jaanuar 27 eKr – 19. august pKr 14 (40 aastat, 7 kuud ja 3 päeva)	Julius Caesari lapsendatud poeg ja Julius Caesari õe lapselaps, sai võimule kokkulepel senatiga	23. september 63 eKr – 19. august 14 pKr (75-aastane) Suri loomulikku surma
TiberiusTiberius Caesar Augustus	18. september 14 – 16. märts 37 (22 aastat, 5 kuud ja 26 päeva)	Augustuse kasupoeg, endine väimees ja lapsendatud poeg	16. november 42 eKr – 16. märts pKr 37 (77-aastane) Arvatavasti suri loomulikku surma, kuid võimalik, et mõrvati Caligula käsul
Caligula (Gaius) Gaius Caesar Augustus Germanicus	18. märts 37 – 24. jaanuar 41 (3 aastat, 10 kuud ja 3 päeva)	Tiberiuse adopteeritud lapselaps ja Tiberiuse venna lapselaps, Augustuse lapselaps	31. august 12 – 24. jaanuar 41 (28-aastane) Mõrvati pretoriaanide ja senaatorite vandenõus
Claudius Tiberius Claudius Caesar Augustus Germanicus	24. jaanuar 41 – 13. oktoober 54 (13 aastat, 8 kuud ja 19 päeva)	Caligula onu, Augustuse õe lapselaps, pretoriaanide poolt kuulutatud keiser ja senati poolt aktsepteeritud	1. august 10 eKr – 13. oktoober pKr 54 (63-aastane) Arvatavasti mürgitas Claudiuse tema naine Agrippina oma poja Nero kasuks
Nero Nero Claudius Caesar Augustus Germanicus	13. oktoober 54 – 9. juuni 68 (13 aastat, 7 kuud ja 27 päeva)	Claudiuse kasupoeg, adopteeritud poeg ja venna lapselaps, Augustuse lapselapselaps	15. detsember 37 – 9. juuni 68 (30-aastane)^[1] Sooritas enesetapu pärast seda, kui kaotas senati toetuse

Nimi	Valitsemisaeg	Suktsessioon	Eluaastad ja surma põhjus
Galba Servius Galba Caesar Augustus^[2]	8. juuni 68 – 15. jaanuar 69 (7 kuud ja 7 päeva)	Tõusis üles Nero vastu haaras võimu pärast Nero enesetappu	24. detsember 3 eKr – 15. jaanuar pKr 69 (72-aastane) Galba mõrvasid pretoriaanid Otho juhitud riigipöördes
Otho Marcus Otho Caesar Augustus^[2]	15. jaanuar – 16. aprill 69 (3 kuud ja 1 päev)	Haaras võimu Galbalt riigipöörde tulemusena	28. aprill 32 – 16. aprill 69 (36-aastane) Sooritas enesetapu pärast kaotust Vitelliusele Bedriacumi lahingus
Vitellius Aulus Vitellius Germanicus Augustus	18. aprill – 20. detsember 69 (8 kuud ja 2 päeva)	Võttis võimu Germaania leegionite abil oponeerides Galbale ja Othole	24. detsember 15 – 20. detsember 69 (54-aastane) Vespasianuse vägede poolt piinatud ja mõrvatud
Vespasianus Caesar Vespasianus Augustus^[2]	21. detsember 69 – 24. juuni 79 (9 aastat, 6 kuud ja 3 päeva)	Haaras võimu idaalade leegionite toel	17. november 9 – 23/24. juuni 79 (69-aastane) Suri loomulikku surma
Titus Titus Caesar Vespasianus Augustus^[2]	24. juuni 79 – 13. september 81 (2 aastat, 2 kuud ja 20 päeva)	Vespasianuse vanim poeg	30. detsember 39 – 13. september 81 (41-aastane) Suri loomulikku surma
Domitianus Caesar Domitianus Augustus^[2]	14. september 81 – 18. september 96 (15 aastat ja 4 päeva)	Tituse noorem vend ja Vespasianuse noorem poeg, oli aktsepteeritud pretoriaanide ja senati poolt	24. oktoober 51 – 18. september 96 (44-aasta) Mõrvati palees vandenõu käigus

Nimi	Valitsemisaeg	Suktsessioon	Eluaastad ja surma põhjus
Nerva Nerva Caesar Augustus^[2]	18. september 96 – 27. jaanuar 98 (1 aasta, 4 kuud ja 9 päeva)	Kuulutati keisriks peale Domitianuse mõrvamist. Esimene "viiest heast keisrist"	8. november 30 – 27. jaanuar 98 (67-aastane) Suri pärast insulti
Traianus Caesar Nerva Traianus Augustus^[2]	28. jaanuar 98 – 8. august 117 (19 aastat, 6 kuud ja 11 päeva)	Nerva adopteeritud poeg. Tema valitsemisaeg märgib impeeriumi suurimat geograafilist ulatust	18. september 53 – 8. august 117 (63-aastane) Suri loomulikku surma
Hadrianus Caesar Traianus Hadrianus Augustus^[2]	11. august 117 – 10. juuli 138 (20 aastat, 10 kuud ja 29 päeva)	Eeldatavalt Traianuse adopteeritud poeg	24. jaanuar 76 – 10. juuli 138 (62-aastane) Suri loomulikku surma
Antoninus Pius Titus Aelius Hadrianus Antoninus Augustus Pius	10. juuli138 – 7. märts 161 (22 aastat, 7 kuud ja 25 päeva)	Hadrianuse adopteeritud poeg	19. september 86 – 7. märts 161 (74-aastane) Suri loomulikku surma
Marcus Aurelius Marcus Aurelius Antoninus^[3]	7. märts 161 – 17. märts 180 (19 aastat ja 10 päeva)	Antonius Piusi lapsendatud poeg ja väimees. Lucius Veruse adopteeritud vend ja kaasvalitseja. Viimane "viiest heast keisrist"	26. aprill 121 – 17. märts 180 (58-aastane) Suri loomulikku surma
Lucius Verus Lucius Aurelius Verus	7. märts 161 – 23. jaanuar 169 (7 aastat, 10 kuud ja 15 päeva)	Antonius Piusi lapsendatud poeg, Marcus Aureliuse väimees. Marcus Aureliuse kaasvalitseja kuni oma surmani	15. detsember 130 – 23. jaanuar169 (38-aastane) Suri loomulikku surma
Commodus Lucius Aelius Aurelius Commodus	17. märts 180 – 31. detsember 192 (12 aastat, 9 kuud ja 14 päeva)	Marcus Aureliuse poeg	31. august 161 – 31. detsember 192 (31-aastane) Kägistati surnuks oma vannis

Nimi	Valitsemisaeg	Suktsessioon	Eluaastad ja surma põhjus
Pertinax Publius Helvius Pertinax	31. detsember 192 – 28. märts 193 (2 kuud ja 28 päeva)	Kuulutati keisriks pärast Commoduse mõrvamist	1. august 126 – 28. märts 193 (66-aastane) Mõrvati pretoriaanide poolt
Didius Julianus Marcus Didius Severus Julianus	28. märts – 1. juuni 193 (2 kuud ja 4 päeva)	Võitis preotriaanide korraldatud oksjoni keisri positsioonile	29. jaanuar 137 – 1. juuni 193 (56-aastane) Hukatud senati käsul
Septimius Severus Lucius Septimius Severus Pertinax	9. aprill 193 – 4. veebruar 211 (17 aastat, 9 kuud ja 26 päeva)	Pannonian leegionid kuulutasid ta keisriks	11. aprill 145 – 4. veebruar 211 (65-aastane) Suri loomulikku surma
Caracalla (ametlikult Antoninus) Marcus Aurelius Antoninus	4. veebruar 211 – 8. aprill 217 (6 aastat, 2 kuud ja 4 päeva)	Septimius Severuse poeg, valitses koos oma venna Getaga	4. aprill 188 – 8. aprill 217 (29-aastane) Mõrvatud sõdurite poolt vandenõus, milles võis olla osa Macrinusel
Geta Publius Septimius Geta	4. veebruar 211 – 2. veebruar 212 (11 kuud, 29 päeva)	Septimius Severuse poeg ja Caracalla kaasvalitseja	7. märts 189 – 2. veebruar 212 (22-aastane) Mõrvati Caracalla käsul
Macrinus Marcus Opellius Severus Macrinus	11. aprill 217 – 8. juuni 218 (1 aasta, 1 kuu ja 28 päeva)	Caracalla pretoriaanide ülem, arvatavasti oli tema Caracalla vastase vandenõu taga	164 või 166 – 218 aasta keskel (arvatavasti 53-aastane) Hukati Elagabaluse käsul
Diadumenianus Marcus Opellius Antoninus Diadumenianus	mai lõpp – juuni 218	Macrinuse poeg, nimetati isa kaasvalitsejaks pärast Elagabaluse mässu algust	14. september 208 – juuni 218 (9-aastane) Tabati põgenemiskatsel ja hukati Elagabaluse käsul
Elagabalus (ametlikult Antoninus) Marcus Aurelius Antoninus	16. mai 218 – 11. märts 222 (3 aastat, 9 kuud ja 23 päeva)	Caracalla nõbu (väidetav vallaspoeg), Septimus Severuse õe lapselapselaps, armee kuulutas ta keisriks, oli Macrinuse oponent	203 või 204 – 11. märts 222 (umbes 18-aastane) Mõrvati ja heideti Tiberi jõkke
Severus Alexander Marcus Aurelius Severus Alexander	13. märts 222 – 19. märts 235 (13 aastat ja 6 päeva)	Elagabaluse nõbu ja lapsendatu peog, Septimus Severuse õe lapselapselaps, vägede poolt keisriks kuulutatud	1. oktoober 208 – 19. märts 235 (26-aastane) Mässumeelsed väed litšisisd ta koos tema emaga

Nimi	Valitsemisaeg	Suktsessioon	Eluaastad ja surma põhjus
Maximinus Thrax Gaius Julius Verus Maximinus	20. märts 235 – 24. juuni 238 (3 aastat, 3 kuud ja 4 päeva)	Kuulutati Germaania leegionite poolt keisriks pärast Severus Alexandri surma	173 – 24. juuni 238 (arvatavasti 65-aastane) Mõrvatud oma meeste poolt Aquileia piiramisel
Gordianus I Marcus Antonius Gordianus Sempronianus Romanus Africanus	22. märts – 12. aprill 238 (21 päeva)	Kuulutati koos oma poja Gordianus II keisriks ajal, mil ta oli Aafrika kuberner ning tõusis mäss Maximinuse vastu. Teda tunnustas ka senat	Sooritas enesetapu pärast teadet oma poja Gordianus II surmast^[4]
Gordianus II Marcus Antonius Gordianus Sempronianus Romanus Africanus	22. märts – 12. aprill 238 (21 päeva)	Kuulutati keisriks koos oma isa Gordianus I mässu käigus Aafrikas Maximinuse vastu	Tapeti Kartaago lähedal lahingus Maximinusele ustavate vägede poolt^[4]
Pupienus Marcus Clodius Pupienus Maximus	22. aprill – 29. juuli 238 (3 kuud ja 7 päeva)	Kuulutati keisriks koos Balbinusega senati poolt pärast Gordianus I ja Gordianus II surma oponeerimaks Maximinusele	Piinati ja tapeti pretoriaanide poolt^[5]
Balbinus Decimus Caelius Calvinus Balbinus	22. aprill – 29. juuli 238 (3 kuud ja 7 päeva)	Kuulutati keisriks koos Pupienusega senati poolt pärast Gordianus I ja Gordianus II surma oponeerimaks Maximinusele	Piinati ja tapeti pretoriaanide poolt^[5]
Gordianus III Marcus Antonius Gordianus	29. juuli 238 – veebruar 244 (5¹⁄₂ aastat)	Gordianus I lapselaps, Pupienus ja Balbinus määrasid ta oma järeltulijaks Grandson of Gordian I, appointed as heir by Pupienus and Balbinus	20. jaanuar 225 – veebruar 244 (19-aastane) Suri kampaania käigus Pärsia vastu. Võimalik, et tema mõrva planeeris tema järglane Philippus Araablane
Philippus AraablaneMarcus Julius Philippus	veebruar 244 – september 249 (5 aastat ja 7 kuud)	Gordianus III pretoriaanide ülem, võttis võimu pärast tema surma	Tapeti Verona lahingus Deciuse vastu
Philipus II Marcus Julius Severus Philippus	suvi 247 – september 249 (2 aastat)	Philippus Araablase poeg ja alates 247. aastast kaasvalitseja	Tapetud pretoriaanide poolt^[6]
Decius Gaius Messius Quintus Traianus Decius	sseptember 249 – juuni 251 (1 aasta ja ca 9 kuud)	Kuulutati Möösia vägede poolt keisriks, mille järel purustati Philippus Araablase vägi	201 – juuni 251 (umbes 50-aastane) Tapeti Abrittuse lahingus gootide vastu
Herennius EtruscusQuintus Herennius Etruscus Messius Decius	juuni 251	Deciuse poeg ja kaasvalitseja	Tapeti koos isaga Abrittuse lahingus gootide vastu
Hostilian Gaius Valens Hostilianus Messius Quintus	juuni – november 251 (umbes 5 kuud)	Deciuse poeg, Trebonianus Gallus poolt aktsepteeritud keiser	Võimalik surma põhjus on katk, kuid pole välistatud, et Hostilianuse tappis Trebonianus Gallus
Trebonianus Gallus Gaius Vibius Trebonianus Gallus	juuni 251 – august 253 (2 aastat ja 2 kuud)	Pärast Deciuse surma kuulutas armee ta keisriks	206 – august 253 (umbes 47-aastane) Mõrvatud oma vägede poolt Aemilianuse kasuks
Volusianus Gaius Vibius Afinius Gallus Veldumnianus Volusianus	august 251 – august 253 (2 aastat)	Trebonianus Galluse poeg ja kaasvalitseja	230 – august 253 (umbes 23-aastane) Mõrvati sõdurite poolt isa kõrval
Aemilianus Marcus Aemilius Aemilianus	juuli– september 253 (2–3 kuud)	Möösia vägede komandör, kuulutati vägede poolt keisriks pärast barbarite alistamist oponeerimaks Gallusele	Mõrvati oma vägede poolt Valerianuse kasuks
Valerianus Publius Licinius Valerianus	september 253 – juuni 260 (6 aastat ja 9 kuud)	Reetia ja Noricumi vägede komandör, kuulutati vägede poolt keisriks Aemilianuse vastu	Langes Sassaniidide kuninga Shapur I kätte Edessa lahingus, suri vangistuses
Gallienus Publius Licinius Egnatius Gallienus	september 253 – september 268 (15 aastat)	Valerianuse poeg, kaasvalitseja	218 – september 268 (50-aastane) Mõrvati armee ohvitseride vandenõus, kus osalesid ka Claudius II Gothicus ja Aurelianus
Saloninus (Publius Licinius Cornelius) Saloninus Valerianus	jaanuar 260 – sügis 260	Gallienuse poeg ja lühikest aega kaasvalitseja	Ta tapeti 260. aastal Postumuse sõdurite poolt^[7]
Claudius II GothicusMarcus Aurelius Claudius	september 268 – aprill 270^[8](1 aasta ja 7 kuud)	võidukas kindral Naissuse lahingus, võttis võimu pärast Gallienuse surma	10. mai 214 – 270 (55-aastane) Suri haiguse (võimalik, et Küprose katku) tagajärjel
Quintillus Marcus Aurelius Claudius Quintillus	aprill – mai 270 (17 päeva või pisut rohkem)	Claudius Gothicuse vend, kuulutati keisriks peale venna surma	Sooritas enesetapu või mõrvati Aurelianuse käsul
Aurelianus Lucius Domitius Aurelianus	mai 270 – oktoober 275 (5 aastat ja 5 kuud)^[9]	Ta oli Rooma ratsaväe ülemjuhataja, kuulutatud keisriks Doonau leegionite poolt pärast Claudiuse surma oponeerimaks Quintillusele	9 september 214 – oktoober 275 ( 61-aastane) Mõrvatud vägede poolt
Tacitus Marcus Claudius Tacitus	detsember 275 – juuni 276 (6-7 kuud)	Valiti Aurelianuse väljavahetamiseks senati poolt	Suri haigusesse või tapeti oma meeste poolt
Florianus Marcus Annius Florianus	juuni – september 276 (2-3 kuud)	Tõenäoliselt Tacituse poolvend, kuulutati vägede poolt keisriks pärast Tacituse surma	Mõrvati oma meeste poolt Probuse kasuks
Probus Marcus Aurelius Probus	juuni 276 – september 282 (6 aastat ja 3 kuud)^[10]	idapoolsete alade leegionid kuulutasid ta Florianusele oponeerides keisriks	19 august 232 – september 282 (50-aastane) Mõrvati oma vägede poolt Caruse kasuks
Carus Marcus Aurelius Carus	september 282 – juuli283 (10 kuud)^[11]	Probuse pretoriaanide prefekt, võttis võimu enne või pärast Probuse surma	Suri kampaania käigus Sassaniidide vastu, suri kas haigusesse või välgutabamuse tõttu
Numerianus Marcus Aurelius Numerianus	juuli 283 – november 284 (1 aasta ja 4 kuud)	Caruse noorem poeg ja troonipärija, valitses lühikest aega oma vanema venna Carinusega	Suri sõjakäigul Euroopas arvatavasti haigusse; võimalik, et ta ka mõrvati
Carinus Marcus Aurelius Carinus	283–285 (2 aastat)	Caruse vanim poeg ja kaasvalitseja	Arvatavasti suri lahingus Diocletianuse vastu; võimalik, et ta reedeti ka oma meeste poolt

Rooma keiser

Printsipaat

27 eKr – 68 pKr: Juliuste-Claudiuste dünastia

68–96: Nelja keisri aasta ja Flaviani dünastia

96–192: Nerva–Antoniini dünastia

193–235: Viie keisri aasta ja Severani dünastia

235–285: Kolmanda sajandi kriisid

Dominaat

284–363: Tetrarhia ja Constantiniuse dünastia

363–395: Jovianusest Theodosiuseni

Lääne-Rooma keisrid

395–455: Theodosiuse dünastia

455–480: Viimased Lääne-Rooma keisrid

Ida-Rooma keisrid

Vaata ka

Viited

Wikiwand - on

Nimi	Valitsemisaeg	Suktsessioon	Eluaastad ja surma põhjus
Diocletianus Gaius Aurelius Valerius Diocletianus	20. november 284 – 1. mai 305 (20 aastat, 5 kuud ja 11 päeva)	Armee kuulutas ta keisriks peale Numerianuse surma ja Numerianuse venna Carinuse purustamist lahingus	242/245 – 311/312 (umbes 68-aastane) Loobus troonist, edasine saatus teadmata
Maximianiaus Marcus Aurelius Valerius Maximianus	1. aprill 286 – 1. mai 305 (19 aastat ja 1 kuu)	Dicletianus edendas ta keisriks	250 – juuli 310 (umbes 60-aastane) Loobus koos Diocletianusega troonist; hiljem proovis võimule tõusta koos Maxentiusega ja seejärel proovis saada võimu Maxentiuselt, kuni ta Constantinus I käsul tapeti
Galerius Galerius Valerius Maximianus	1. mai 305 – mai 311 (6 aastat)	Dioclietianuse poolt 293 aastal määratud "Caesar" ning Diocletianuse troonist loobumise järel "Augustus"	258 – mai 311 (53-aastane) Suri loomulikku surma
Constantius I Flavius Valerius Constantius	1. mai 305 – 25 juuli 306 (1 aasta, 2 kuud ja 24 päeva)	Maximianuse poolt 293. aastal määratud "Caesar" ning tema võimust loobumise järel "Augustus"	250 – 25. juuli 306 Suri loomulikku surma
Constantinus I Suur Flavius Valerius Constantinus	25. juuli 306 – 22. mai 337 (30 aastat, 9 kuud ja 27 päeva)	Constantius I poeg, isa vägede poolt tunnustatud, 306. aastast Galeriuse poolt määratud "Caesar", määratud "Augustuseks" 307. aastal Maximianuse poolt, keeldus 309. aastal alandamisest "Caesariks"	27. veebruar 272 – 22. mai 337 (65-aastane) Suri loomulikku surma
Severus Flavius Valerius Severus	august 306 – aprill 307 (8 kuud)	Ülendatud Galeriuse poolt Constantius I surma järel	Tapetud või sunnitud sooritama enesetapu 307. aasta septembris pärast Maximianusele ja Maxentiusele alistumist
Maxentius Marcus Aurelius Valerius Maxentius	28. oktoober 306 – 28. oktoober 312 (6 aastat)	maximianuse poeg, võttis võimu, kui tema troonipärilusest üle libiseti	Suri 28. oktoobril 321 Mulviuse silla lahingus Constantinius I vastu
Licinius Valerius Licinianus Licinius	11. november 308 – 19. september 324 (15 aastat, 10 kuud ja 8 päeva)	Galerius ülendas ta Severuse asemel ja oponeerimaks Maxentiusele. 313. aastal purustas ta Maximinus Daia kodusõjas, et saada ainsaks keisriks idas	265–325 (umbes 60-aastane) Constantinius I alistas ta, kõrvaldas võimult ja tappis ta
Maximinus Daia Galerius Valerius Maximinus	310 – juuli 313 (3 aastat)	Tema onu Galerius nimetas ta "Caesariks" ja 310 aastal kuulutasid väed ta "Augustuseks"	Suri juulis 313 Purustati kodusõjas Liciniuse vastu, suri peagi pärast seda^[12]^[13]
Valerius Valens Aurelius Valerius Valens	oktoober 316 – veebruar 317	Ta oli Liciniuse kindlat, ülendati oponeerimaks Constantiniusele	Hukati Liciniuse ja Constantiniuse vahelise rahuleingu tulemusena^[14]^[15]
Martinianus Mar(...) Martinianus	juuli – 19. september 324 (2 kuud)	Licinius ülendas ta vastasseisus Constantiniusega	Constantinius jättis ta võimust ilma ja pagendas Kapadookiasse, kus ta järgnevate aastate jooksul hukati^[16]
Constantine II Flavius Claudius Constantinus	9. september 337 – aprill 340 (2 aastat ja 7 kuud)	Constantinius I poeg ja troonipärija, armee poolt tunnustatud, valitses koos oma vendadest kaasvalitsejate Constantius II ja Constansiga	7. august 316 – aprill 340 (23-aastane) tapetud sõjas oma venna Constansiga
Constantius II Flavius Julius Constantius	9. september 337 – 3. november 361 (24 aastat, 1 kuu ja 25 päeva)	Constantinius I poeg ja troonipärija, armee poolt tunnustatud, valitses koos oma vendadest kaasvalitsejate Constantinius II ja Constansiga	7. august 317 – 3. november 361 (44-aastane) Suri loomulikku surma
Constans Flavius Julius Constans	9. september 337 – 18. jaanuar 350 (12 aastat, 4 kuud ja 9 päeva)	Constantinius I poeg ja troonipärija, armee poolt tunnustatud, valitses koos oma vendadest kaasvalitsejate Constantius II ja Constansiga	323 – jaanuar 350 (23-aastane) Magnentius kukutas ja tappis ta
Vetranio	1 . märts – 25. detsember 350 (9 kuud ja 24 päeva)	Constansi kindral ja Magnentiusele oponeeriv keiser; ajutiselt keiser Constantus II poolt tunnustatud	Sunnitud troonist loobuma 25. märtsil 350, suri 356. aastal
Julianus Apostata Flavius Claudius Julianus	3. november 361 – 26. juuni 363 (1 aasta, 7 kuud ja 23 päeva)	Tunnustatud Gallia armee poolt 360. algul, temast sai pärast nõbu Constantius II surma ainuvalitseja	331 – 26. juuni 363 (31–32-aastane) Viimane mittekristlasest Rooma keiser. Sai surmavalt haavata sõjakäigul Sassaniidide vastu^[17]

Nimi	Valitsemisaeg	Suktsessioon	Eluaastad ja surma põhjus
Petronius Maximus	17. märts – 31. mai 455 (2 kuud ja 14 päeva)	Tähelepanuväärne senaator, võttis võimu pärast Valentinianus III surma ning sundis tema lese endaga abielluma. Ida-Rooma teda ei tunnustanud	397 – 31. mai 455 Lintšiti vandaalide vägede poolt, kes suundusid Roomat rüüstama
Avitus Eparchius Avitus	9. juuli 455 – 17. oktoober 456 (1 aasta, 3 kuud ja 8 päeva)	Märkimisväärne gallia-rooma senaator, kelle läänegoodid kuulutasid keisriks. Teda tunnustas ka senat, kuid mitte Ida-Rooma	Suri 457. aastal Ricimer ja Majorian kõrvaldasid ta võimult. Temast sai Piacenza piiskop, kuid ta suri peagi, võimalik, et ta mõrvati
Majorian Julius Valerius Maiorianus	28. detsember 457 – 2. august 461 (3 aastat, 7 kuud ja 5 päeva)	Itaalia vägede juhtiv ohvitser, väed kuulutasid ta keisriks. Ida-Rooma ei tunnistanud teda	420 – 7. august 461 Ohvitser Ricimer kõrvaldas ta võimult ja seejärel hukkas
Libius Severus	19. november 461 – 14. november 465 (3 aastat, 11 kuud ja 26 päeva)	Senaator; Ricimer kuulutas ta keisriks. Ida-Rooma teda ei tunnustanud	Suri 14. novembril 465
Anthemius Procopius Anthemius	12. aprill 467 – 11. juuli 472 (5 aastat, 2 kuud ja 29 päeva)	Ida-Rooma keisri Marcianuse väimees, edutatud keisriks Marcianuse järglase Leo I poolt	Suri 11. juuli 472 Tema mõrvas Ricimeri vennapoeg Gundobad
Olybrius Anicius Olybrius	11. juuli – 2. november 472 (3 kuud ja 22 päeva)	Valentinianus III väimees, ülendatud keisriks Ricimeri poolt Anthemiuse oponendina. Teda ei tunnistanud Ida-Rooma	Suri peagi pärast keisriks saamist loomulikku surma 2. novembril 472. aastal
Glycerius	3. või 5. märts 473 – 24. juuni 474 (1 aasta ja 3 kuud)	Ülendatud keisriks patriits Gundobadi poolt. Ida-Rooma teda ei tunnustanud	Julius Nepos kõrvaldas ta võimult, mille järel oli ta Salona piiskop
Julius Nepos	juuni 474 – 480 Ohvitser Orestes kihutas ta Itaaliast minema 28. augustil 475. aastal	Dalmaatsia armee juht, võttis võimu Glyceriuselt, Ida-Rooma tunnistas teda	Viimane laiapõhjalisem pretendent Lääne-Rooma troonile. Jätkas Dalmaatisa nukuriigi juhtimist pärast Odoakeri riigipööret 476. aastal Itaalias. Mõrvatud mitme oma alluva poolt 480. aastal
Romulus Augustulus	31. oktoober 475 – 4. september 476 (10 kuud ja 4 päeva)	Määratud ametisse oma ohvitserist isa Orestesi poolt pärast Julius Nepose ametist kõrvaldamist. Teda ei tunnustatud väljaspool Itaaliat	Odoaker kukutas ta ning sellega langes ka Lääne-Rooma impeerium. Tõenäoliselt elas ta oma elu lõpuni eraldatult eravillas