Ruhnu sadam

Ruhnu sadam (varasema nimega Ringsu sadam, sadamakood EE RNG) on Ruhnus asuv sadam. Sadamat haldab riigiettevõte Saarte Liinid.

Ruhnu sadam Maa-ameti kaldaerofotol 2021. aastal

Sadam teenindab liinilaevu, mis sõidavad Ruhnu ja Roomassaare sadama ning Ruhnu ja Pärnu sadama vahel, väikelaevu, riigilaevu ning kaubalaevu. Sadamas on parkla, tankla, saun ja kohvik.^[1]

Nimi

Ruhnu sadam kandis pikka aega Ringsu sadama nime (Ringsu viitas asukohale). See asub Ruhnu omaaegse rootsi asustuse pärandina Ringsuddeni nime kandval neemel,^[2] mida on nimetatud ka Rinksu või Ringsu neemeks.

2022. aastal tegi sadamat haldav Saarte Liinid ettepaneku nimetada sadam ümber Ruhnu sadamaks. Ettevõtte esindaja Kaida Kauleri hinnangul ei olnud senine nimi üldises kasutuses, tekitas segadust ja raskendas asjaajamist.^[3] Sadama ümbernimetamine oli olnud päevakorras ka varem – 1997. aastal, kui Ringsuddeni neemele praegust sadamat ehitama hakati.^[4]

Taust

Ajaloolised randumiskohad Ruhnus

Ajalooliselt ei olnud Ruhnu saarel kindlat kohta, kuhu laevadega randuda ja üldiselt kasutati selleks saare tuulevaikset külge. Teadaolevalt asus mingil ajaperioodil puust kai Limo rannas, ent suurematel purjelaevadel ja aurikutel ei olnud madala vee tõttu võimalik selle äärde sõita ning reisijad ja kaubad tuli reidil seisvatelt laevadelt maale tuua sõudepaatidega. Väike randumiskoht oli ka Ringsuddeni neemel, kus asus võrgukuur ja ehitati laevu.^[5]

Esimene sadam Ringsu neemel

Ruhnu saarele plaaniti sadamat ehitada 1930. aastatel. 1938. aastal valmis eskiisprojekt, ent ehitamiseni tollal ei jõutud. Sadamat hakati Ringsuddeni neemele rajama 1958. aastal ja ehitus kestis üle kümne aasta. Sadamamuulide rajamiseks koguti kivisid saare põldudelt, aga ka küla kiviaedadest. Ehituse ajal rajati saarele ka praeguseks hävinud käsiraudtee, mis kulges sadama ja kalade soolamistsehhi vahel. Raudtee ehitatigi kalade transportimiseks, aga seda kasutati ka sadama ehitamisel ja remontimisel.^[5]

Vastselt valminud sadama sisuliselt hävitas 1969. aasta sügisel saart tabanud suurtorm.^[5] 1970. aastal plaaniti sadam kiirelt uuesti välja ehitada ja loodeti, et see valmib täielikult 1971. aasta esimesel poolel.^[6] 1987. aastaks oli aga sadam nii kehvas seisukorras, et regulaarne ühendus mandriga polnud võimalik.^[7]

Praegune sadam

Ruhnu sadam 2002. aastal, enne rekonstrueerimist

1990. aastatel oli Ruhnu sadam võimeline laevu teenindama ainult piisavalt vaiksete ilmadega ja vähegi tormisematel päevadel laevaliiklus katkes.^[8] Senise sadama jäänustele, kuhu oli võimalik sisse sõita vaid aerupaatidega, hakati uut sadamat rajama 1997. aastal. Sadama planeerimisel kaaluti erinevaid asupaiku, ent jäädi lõpuks pidama saare lõunatipu juurde.^[4][9][10] Eesmärgiks seati, et uus sadam oleks võimeline vastu võtma ka suuremaid laevu.^[8]

1999. aasta novembriks valmisid sadama muul ja süvendati akvatooriumit, mille tulemusena oli sadam valmis edaspidi vastu võtma ka kuni 2,5 m süvisega ja 30 m pikkusi laevu. Samas jäi sadam endiselt pooleli.^[11] Ehitustöid jätkati 2003. aastal, kui rajati uued muulid, kaid ja sadamahoone.^[12] Hiljem räsis sadamat tugevalt 2005. aasta jaanuaritorm. Seejärel võttis riik ette sadama põhjaliku rekonstrueerimise ja kaks aastat hiljem valmisid uuendatud läänepoolsed muulid ja navigatsioonisüsteem. Sadamas asunud omaaegne külmhoone ehitati ümber teenindushooneks. Täiesti uutena rajati rekonstrueerimise käigus sadamahoone, kaks kaid ja jahisadam. Samuti süvendati sadama akvatooriumit.^[13]

2019. aastal sadamat laiendati ja uuendati. Selle käigus süvendati taas sadama akvatooriumit ning rajati uued ujuvkaid, mis tekitas juurde 30 uut kaikohta.^[14]

Tehnilised andmed

Ruhnu regulaarühendust pidav katamaraan Runö Ruhnu sadamas 2016. aastal

Ruhnu sadama territooriumi suurus on 5,18 ha ja akvatooriumi suurus 2,7 ha. Sadama akvatooriumit ümbritseb lääne poolt 146 m pikkune läänemuul ja sellest välja ulatuv 80 m pikkune lõunamuul ning ida poolt 355 m pikkune idamuul.^[15]

Ruhnu sadam on võimeline teenindama laevu, mille pikkus on kuni 30 m, laius 15 m ja süvis 2,7 m. Sadama sissesõidutee minimaalne laius on 50 m ja väikseim sügavus 2,9 m.^[16] Sadama süvendatud kanali pikkus on 250 m.^[15]

Sadamas on neli statsionaarset kaid ja neli ujuvkaid. Statsionaarsetest kaidest kaks on 33 m ning ülejäänud kaks 20 ja 115 m pikkused. Ujuvkaide pikkused on 24, 40, 45 ja 60 m.^[16] Statsionaarsete kaide ääres on neli sildumiskohta, ujuvkaide ääres 55.^[15]