Sarapuu (perekond)

Sarapuu (Corylus) on pöögilaadsete seltsi kaseliste sugukonda kuuluv heitlehiste lehtpõõsaste ja -puude perekond.

Sarapuu
Harilik sarapuu
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Katteseemnetaimed Angiospermae
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Pöögilaadsed Fagales
Sugukond	Kaselised Betulaceae
Perekond	Sarapuu Corylus

Süstemaatika

Varasemad süstemaatikad paigutasid sarapuu perekonna koos valgepöögi (Carpinus) ja humalpöögiga (Ostrya) eraldi sugukonda sarapuulised (Corylaceae), APG III süsteemi (2009) kohaselt kuulub sarapuu kaseliste sugukonda (Betulaceae).

Kirjeldus

Põõsad on tavaliselt üsna kõrged, peenete ja pikkade harudega. Üksikud liigid kasvavad ka puukujulisena. Põõsaliikidel on tumehall ja sile koor. Puukujulistel liikidel on tüve koor lõhenenud.

Lehed on laiovaalsed, kaherealiselt vahelduvad, kahelisaagja servaga, tipp sageli peaaegu hõlmine.

Sarapuud on ühekojalised, nende õied on ühesugulised. Isasõied moodustavad rippuva urva, mis pikeneb oluliselt õitsemise ajal. Emasõied avanevad külgmistest või tipmistest pungadest ning koosnevad kahest niidikujulise emakasuudmega kahepealisest sigimikust ja sellega kokkukasvanud vaevumärgatavast õiekattest. Õitsemise ajal muutub emakasuue nähtavaks.^[1]

Sarapuupähkel kestaga ja ilma

Sarapuu vili on sarapuupähkel (rahvasuus ka metspähkel). See on kõva kestaga rasvarohkne pähkel, mida ümbritseb rohtjas üdi. Pähkel on 1–2,5 cm pikk ja 1–2 cm lai, ümar, kuid mitte kerakujuline, vaid lopergune. Pähklit ümbritseb täielikult, harvem osaliselt pähklikoor. Pähklikoore kuju, ehitus ja kasvukoht puuvõras on tähtsad sarapuuliikide eristamise tunnused.

Levila

Sarapuid on ligikaudu 15 liiki, need kasvavad Euroopa, Ida-Aasia ja Põhja-Ameerika parasvöötmes. Sarapuuliigid annavad üksteisega hübriide.

Eestis kasvab pärismaisena üks liik: harilik sarapuu.

Ökoloogia

Paljude liblikaliikide jaoks on sarapuu tähtis toidutaim. Leidub koguni selliseid liike, kes üksnes sarapuudel toituvad. Pähkleid armastavad süüa oravad, mänsakud ja rähnid. Kõik nad korjavad halbadeks aegadeks toidutagavarasid, peites pähkleid pragudesse või maa sisse. Osa pähklitest jääbki pärast välja otsimata ja läheb idanema. Niimoodi aitavad need looma- ja linnuliigid sarapuudel levida.

Kasutamine

Sarapuu painduvaid oksi on kasutatud korvide punumiseks ja tünnivitstena. Samuti saab sarapuu puidust head joonistussütt.

Mõnda sarapuuliiki kasvatatakse ilupuuna. Sel juhul pügatakse neid kas põõsa- või püramiidikujuliseks. Kui eesmärk on puult ka pähkleid saada, tuleb eelistada püramiidjat vormi. Puud tuleb pügada küllalt tihti ning sealjuures on parem vältida noorte okste lõikamist, sest just nendel kasvavad isas- ja emasõied. Õige hoolduse ja heade kasvutingimuste korral kannab selline sarapuu vilja 20–30 aastat. Seejärel on vaja puud noorendada, näiteks täielikult, juureni tagasi lõigata.

Sarapuupähkleid süüakse maiustusena ning kasutatakse laialdaselt kondiitriäris, näiteks kompvekkide, halvaa, pralinee ja sarapuupähklivõi valmistamiseks.

 Pikemalt artiklis Sarapuupähkel

Liigid

Sarapuu perekonda kuulub 14–18 liiki.

• Corylus americana – ameerika sarapuu
• Corylus avellana – harilik sarapuu
  • Corylus avellana f. contorta – keerdoksine sarapuu
• Corylus chinensis – hiina sarapuu
• Corylus colchica – kolhise sarapuu
• Corylus colurna – kõrgetüveline sarapuu
  • Corylus ×colurnoides – värd-sarapuu
• Corylus cornuta – sarv-sarapuu
• Corylus fargesii
• Corylus ferox (sünonüüm C. tibetica)
• Corylus heterophylla – erilehine sarapuu
• Corylus imeretica – imereetia sarapuu
• Corylus jacquemontii
• Corylus maxima – suur sarapuu (ehk Lamberti sarapuu), vili: filbertpähkel
• Corylus pontica – pontose sarapuu
• Corylus sieboldiana – Sieboldi sarapuu
  • Corylus sieboldiana var. mandshurica – mandžuuria sarapuu
• Corylus wangii
• Corylus yunnanensis