Semafor
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Semafor on distantsilt visuaalselt teabe edastamise vahend. 1791. aastal demonstreeris prantsuse leiutaja Claude Chappe semafori ehk optilise telegraafi liini, mis ehitati hiljem Pariisi ja Lille'i vahele ning laienes mujalegi. Liin koosnes üksteisest nägemiskaugusele püstitatud tiibadega mastidest, mille tiibade asendit muutes sai kokkuleppelisi märke edastada. Chappe'i semafor koosnes ühest pikast keskmisest labast ja selle otstest olevatest lühematest labadest, millel sai vaheldada 196 erinevat asendit ning lisaks tähtedele ja numbritele kujutada veel muid erimärke. Sellised liinid olid üle maailma kasutusel kuni elektrilise telegraafi tulekuni 19. sajandi keskpaigas.[1][2]
 |
See artikkel räägib signalisatsiooniseadeldisest; informaatika mõiste kohta vaata artiklit Semafor (programmeerimine) |
Remove ads
Raudtee
Semafori kasutati siiski edasi mujal, näiteks raudteel rongide liiklust lubava või keelava alalise signalisatsiooniseadeldisena, mastina, mille külge on kinnitatud liikuvad tiivad. Nende asetus annab märku, kas edasiliikumine on lubatud või keelatud. Semafore kasutatakse automaatse blokeeringuta raudteedel.
Laevandus
Semafor võeti 19. sajandi algul kasutusele laevanduses – seal kasutatakse lippude süsteemi, kus signaali edastajaks on kahte lippu hoidev madrus. Lippude asend tähistab ühtaegu nii tähte kui numbrit.[3] Pimedas võidakse lippude asemel kasutada kahte helendavat pulka. Semafori süsteemi kasutatakse osaliselt endiselt näiteks lennukikandjatel või siis hädaolukordades, kus elektroonilist teabeedastust kasutada ei saa.[1][4]
Remove ads
Vaata ka
Viited
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads