Speranski

Speranski (vene keeles Сперанский, saksa keeles Speransky) oli Venemaa vaimuliku- ja aadlisuguvõsa, mis kustus 1839. aastal.

Speranski suguvõsa vapp

Speranski suguvõsa krahvivapp

Ajalugu

Tagasihoidlikku päritolu suguvõsa pärines Vladimiri kubermangust. Liin algab õigeusu vaimuliku Mihhail Vassiljevitšiga (1739−1801).^[1] Tema poeg oli nimekas riigimees ja reformaator Mihhail Mihhailovitš Speranski (1772−1839). 1800. aasta paiku tõusis ta päriliku aadliku seisusse ja 1839. aasta 1. jaanuaril (vkj) andis keiser Nikolai I talle krahvitiitli.^[2] 26. oktoobril (vkj) 1810 võeti ta Eestimaa rüütelkonna matriklisse.^[3] Kuna tal meessoost pärijaid ei olnud, kustus suguvõsa tema surmaga meesliinis.

Vürst Kantakuzen krahv Speranski

 Pikemalt artiklis Kantakuzen

Mihhail Speranski ainus tütar Jelizaveta (1799−1857) abiellus Tšernigovi tsiviilkuberneri Aleksandr Aleksejevitš Frolov-Bagrejeviga (1783−1845). Nende tütar Maria (1826−1887) naitus vürst Rodion Nikolajevitš Kantakuzeniga (1812−1880) ja sellest liidust sündis poeg Mihhail (1848−1894). Keisri ukaasiga lubati viimasel 1872. aastal kasutada nime ja tiitlit vürst Kantakuzen krahv Speranski.^[4] Tema liin on alles tänini.^[5]

Mihhail Speranski. Aleksandr Grigorjevitš Varneki maal

Suguvõsa liikmeid

• Krahv Mihhail Mihhailovitš Speranski (1772−1839), tõeline salanõunik, Venemaa reformaator, mõisarentnik
• Jelizaveta Mihhailovna Frolova-Bagrejeva (sündinud Speranskaja) (1799−1857), õuedaam, kirjanik

Speranski suguvõsa mõisavaldused

• Liivimaa läti distrikt:
  • Alamõisa (Aahof) (1804−1829, rendivaldus)
• Minski kubermang:
  • Volkolata (1828−1839, rendivaldus)