Staal
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Staal, varem Stahl ja Stahlen oli Rootsi, Eestimaa, Liivimaa aadlisuguvõsa.
![]() |
See artikkel räägib Staalide suguvõsast; Staël von Holsteini suguvõsa kohta vaata artiklit Staël von Holstein |

Ajalugu
Suguvõsa esiisa oli Tallinna patriits Henrich Staal, keda on mainitud 1524. aastal[1], Staalid olid Tallinna kaupmehed ja bürgermeisterid[2]: Cort Staal surn. 1535, Mustpeade vennaskonna liige, Tallinna Suurgildi oldermann[1]; Thomas Staal, Tallinna Suurgildi oldermann[1]; Heinrich Stahl (surn. 1603 katku) Tallinna Suurgildi oldermann[3]; Jürgen Staal surn. 1642, Tallinna Suurgildi oldermann ja Brauerälterm[1].
Staalid olid Prantsusmaa-Poola kuninga Henri III poolt aadliseisusesse tõstetud 1586. aastast[4]. Georg Stahl (suri enne 1687. aastat) aadeldati Rootsi kuninganna Kristiina poolt 1652. aastal, kuid ei introdutseeritud Rootsi rüütelkonda. 1684. aastal aadeldati Georg (Jürgen) Staal Rootsi kuninga Karl XI poolt von[5] Stahleni nime all, 1747. aastal immatrikuleeriti suguvõsa Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse nr 83 all ja 1752. aastal Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse nr 151 all, 1756. aastal tituleerimata aadlisuguvõsana rootsipärase nimekujuga Stahlen introdutseeriti Rootsi rüütelkonda nr 1958[6] ning 1816. aastal ka 2246 all.
Remove ads
Suguvõsa liikmeid
Stahl
- Heinrich Stahl (u 1600−1657), filosoofiamagister, Järva-Peetri, Järva-Madise, Kadrina ja Tallinna Toomkoguduse pastor, Järva, Lääne-Harju ja Ida-Harju praostkonna praost, Eestimaa Provintsiaalkonsistooriumi assessor, Narva, Ingerimaa, ja Alutaguse superintendent, mõisaomanik
- Georg Stahl (suri enne 1687. aastat), Laekvere, Nehatu, Pruuna, Linnape mõisnik, aadeldati Rootsi kuninganna Kristiina poolt 1652. aastal, kuid ei introdutseeritud Rootsi rüütelkonda[7].
Stahlen

- Georg (Jürgen) Staal, aadeltatuna von Stahlen (1628/1646–1720), Prantsusmaa ja Hispaania sõjaväelane (major), Järvamaa Ambla kihelkonna Tohisoo ja Linnape mõisnik, maetud Ambla kirikusse[8]. Aadeldatud 1684. aastal, rootsipärase nimekujuga Stahlen[7]
- Otto Herman von Stahlen (1684–1762), Rootsi sõjaväelane (kindralmajor) Põhjasõjas, Linnape mõisnik. 1756. aastal introdutseeriti Rootsi rüütelkonda nr 1958 all[9]


Staal
- Karl Gustaf von Staal (surn. 1761), Rootsi sõjaväelane (oobristleitnant), Immatrikuleeriti 1752. aastal Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse nr 151 all[10]
- Karl Friedrich Johann von Staal (1681–1767), Rootsi sõjaväelane (rittmeister), meeskohtunik, Põltsamaa mõisapiirkonna rentnik, Keava, Ingliste, Pae, Hõreda ja Järvakandi mõis. Immatrikuleeriti 1752. aastal Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse nr 151 all[11]
- Karl Fredrich von Staal (1721–1789), Venemaa keisririigi diplomaat ja Eestimaa maanõunik (1782), Järvakandi, Kergu, Kõnnu, Lellapere, Vahakõnnu, Raikküla mõisnik[12][13]
- Friedrich von Staal (1733–1801)[14], Venemaa keisririigi sõjaväelane, Eestimaa maanõunik (1783), Hõreda, Raikküla ja Pae mõisnik[15] Ingliste (saksa k. Haus Hähn) suguvõsaliini[16] rajaja.
- Peter Otto von Staal (1737–1800), Venemaa keisririigi sõjaväelane (brigadier), Valgu mõisnik. Silmsi (saksa k. Haus Silms) suguvõsaliini[17] rajaja.
- Gustav Wilhelm von Staal (1743–1809), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor)
- Peter August von Staal (1773–1815), Venemaa keisririigi sõjaväelane (suurtükiväekapten), meeskohtunik, Silmsi mõisnik
- Ernst Friedrich von Staal (1773–1832), Venemaa keisririigi sõjaväelane (polkovnik)
- Karl Gotthard von Staal (1774–1824), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), Kaukaasia sõjaväeringkonna ülem.
- Friedrich August von Staal (1775–1805), Venemaa keisririigi sõjaväelane (polkovnik)
- Georg Johann von Staal (1777–1862), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), Raikküla, Liivimaa Kergu ja Kõnnu mõisnik
- Alexander von Staal (1806–1889), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kaadriväeleitnant), Mündi ja Silmsi mõisnik
- Alexander von Staal (1807–1892), meeskohtunik, Haiba mõisnik
- Friedrich von Staal (1818–1892), Venemaa keiserliku mereväe viitseadmiral
- Parun (1901) Georg Friedrich Karl von Staal (Егор Егорович фон Сталь; 1822 Raikküla mõis – 1907 Pariis), Venemaa Keisririigi diplomaat, saadik Londonis ja poliitik, 1899. aasta Haagi konventsiooni sõlmimisega päädinud Haagi rahukonverentsi eesistuja[18]
- Nikolai Alexander von Staal (1828–1906), Venemaa Keisririigi sõjaväelane (kindralmajor)
- Parun (1901) Karl Rudolf von Staal (1842–1925), Ingliste mõisnik
- Konrad Hugo von Staal (1846–1910), Kurisoo mõisnik
- Harald Silvester von Staal (1848–1896), Mündi mõisnik
Remove ads
Staali suguvõsa mõisavaldused
- Eestimaa:
- Hõreda, Ingliste (Haehl) (1724−1919, aastast 1856 fideikomiss), Järvakandi, Kalina (Kallina) (1640ndad−1660ndad), Keava (Kedenpäh) (1724−1797), Laekvere (Ladigfer) (1648−1653 pandi-, 1653−1690ndad pärusvaldus), Lellapere, Linnape (Linnapäh) (1690ndad−1765), Lõusa (Lausa) (1667−1669, pandivaldus), Nehatu (Nehat) (u 1661−1664 pandi-, 1664−enne 1691 pärusvaldus), Pae (Payel) (1724−1815), Pruuna (Tois) (1653−1690ndad), Raikküla (Rayküll) (1791−1809 pandi-, 1809−1833 pärusvaldus), Vahakõnnu, Valgu (Walck) (1768−1806), Vana-Varudi (Alt-Wardes) (1639−u 1642)
Vaata ka
- Ingliste mõisa kalmistu
- Kuramaa Stahlid: Johann Georg Stahl (1685–1745), Johann Christian Stahl (sünd. 1776), Christian Michael von Stahl (surn. 1810) - kolleegiumiassessor, Christian Heinrich von Stahl (1793/6–1871) - politseisekretär, kolleegiumiassessor Liivimaal, Otto Hermann von Stahl (1796–1831) - vaimulik Liivimaal[19][20]), Otto Herrmann von Stahl (1833–1875[21]) - luteriusu vaimulik.
Viited
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads