Sternstrahl

Sternstrahl (Rootsis tuntud kui Stiernstråle) oli Rootsist Strängnäsist pärit Liivimaa aadlisuguvõsa.

Sternstrahli suguvõsa aadlivapp

Ajalugu

Suguvõsaliin algab Erik Johanssoniga, kes oli XVII sajandi alguses Rootsis Strängnäsi linnakodanik. Tema poeg Tartu ülikooli õigusteaduste professor Johan Eriksson (1607−1686) sai 1652. aastal aadlitiitli ja perekonnanime Stiernstråle (Liivimaal suguvõsa hiljem tuntud kui Sternstrahl). Rootsi rüütelkonda introdutseeriti 1654. aastal.^[1] Edaspidi oli suguvõsa seotud Liivimaaga. 1747. aastal võeti suguvõsa Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse.^[2] Suguvõsa kustus XIX sajandi keskpaiku,^[1] teistel andmetel 1891. aastal.^[3]

Suguvõsa liikmeid

• Johan Stiernstråle (1607−1686), Tartu ülikooli astronoomia- ja füüsikaprofessor, Tartu õuekohtu viitsepresident
• Magnus Stiernstråle (Sternstrahl) (suri 1734), Rootsi kindralmajor, mõisaomanik
• Rembert Johann von Sternstrahl (1702−1762), Rootsi sõjakomissar, Vene alampolkovnik, mõisaomanik
• Peter Burchard von Sternstrahl (1747−1779), assessor, mõisaomanik

Sternstrahlide mõisavaldused

• Liivimaa eesti distrikt:
  • Kirjutajamõis (Kirritoja) (1662−1680ndad pärus-, kuni u 1744 rendivaldus), Kärkna (Falkenau) (1675−1711 pandi-, 1711−u 1721 pärusvaldus)
• Liivimaa läti distrikt:
  • Ķemere (Kemmershof) (1829–1830), Romeškalns (Romeskaln) (1745−1780), Zelgauska (Selgowsky) (1745−1792), Vietalva (Fehteln) (u 1744−1798)