Sydney
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Sydney (varem eesti keeles ka Sidney) on Uus-Lõuna-Walesi osariigi pealinn ja Austraalia rahvarohkeim linn. Linn asub riigi idarannikul ning ümbritseb Sydney sadamat.
 |
See artikkel räägib Austraalia linnast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Sydney (täpsustus). |
Sydney asutati 1788. aastal karistuskolooniana ning on Austraalia vanim linn. Austraalia idarannikul asuv metropol ümbritseb Sydney sadamat ja ulatub umbes 80 km Vaiksest ookeanist idas kuni Sinimägedeni läänes ning umbes 80 km Ku-ring-gai Chase'i rahvuspargist ja Hawkesbury jõeni põhjas ja loodes. Linna ümbritsev Suur-Sydney linnastu koosneb 658 eeslinnast, mis jagunevad 33 kohaliku omavalitsuse vahel.
See on Austraalia rahvarohkeim linn.[2] Linna rahvaarv oli 2025. aasta juuni seisuga 5,5 miljonit.[3] Pärast teist maailmasõda saabus linna elama väga palju immigrante ning 2021. aastaks oli umbes 40 protsenti linna elanikest sündinud välismaal.[4]
Sydneys on toimunud suuri rahvusvahelisi spordiüritusi, nagu 2000. aasta suveolümpiamängud, 2003. aasta ragbi maailmameistrivõistluste finaal ja 2023. aasta naiste jalgpalli maailmameistrivõistluste finaal. Linn on viieteistkümne enimkülastatud linna hulgas ning igal aastal saabub linna miljoneid turiste, et külastada linna vaatamisväärsusi. Linnas on üle 1 000 000 hektari looduskaitsealasid ja parke ning selle märkimisväärsete loodusobjektide hulka kuuluvad Sydney sadam ja kuninglik rahvuspark. Linna peamised turismiobjektid on Sydney sadamasild ja UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv Sydney ooperiteater.
Remove ads
Ajalugu
Esimene eurooplane, kes Sydneysse jõudis, oli kapten James Cook. Ta maabus 1770. aastal lahes, millele pani kalda taimerikkuse järgi nimeks Botany Bay ('Botaanika laht').
Suurbritannia valitsuse juhiste põhjal asutas Arthur Phillip 18. jaanuaril 1788 Botany Bays asuva Sydney lahe kaldale karistuskoloonia. Phillip nimetas lahe ja hiljem ka koloonia Suurbritannia siseministri (Home Secretary) lord Sydney järgi, kes oli Phillipit volitanud kolooniat asutama.
Aprillis 1789 puhkes läheduses elavate aborigeenide seas epideemia, mille tagajärjel suri 500–1000 põliselanikku. Pärismaalased osutasid kolooniale pikka aega vägivaldset vastupanu, kuid tänu emamaa toetusele jäi Sydney püsima. Aastaks 1820 oli järele jäänud kõigest mõnisada pärismaalast, kes kolooniat enam ei ohustanud.
Remove ads
Rahvastik
2010. aasta andmetel oli Sydneys 4 504 469 elanikku. 2006. aastal tehtud rahvaloenduse järgi oli kõige enam elanikke Austraalia, Iiri, Šoti ja Hiina päritolu. 1,1% elanikest olid põlisrahvad, 31,7% oli sündinud väljaspool Austraaliat.[5]
| 1800 | 1820 | 1851 | 1871[m 1] | 1901 | 1925 | 1962 | 2001 | 2006 | 2008 | 2010 | 2026[6] | 2056[6] |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 3000 | 12 000 | 39 000 | 200 000 | 500 000 | 1 000 000 | 2 000 000 | 3 366 542 | 4 119 190 | 4 399 722 | 4 504 469 | 5 426 300 | 6 976 000 |
| ||||||||||||
Remove ads
Meelelahutus ja lavakunst
Sydneys on palju kultuuriasutusi. Sydney ikoonilisel ooperimajal on viis saali, sealhulgas suur kontserdisaal ning ooperi- ja draamateatrid. Seal tegutseb Opera Australia, mis on maailma kolmas tegevusrohkeim ooperikompanii.[7]
Sydney tähtsus filmitööstuses suurenes 1998. aastal, kui avati Fox Studios Australia.
Eestlus
Vaata ka
Viited
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads