18. jaanuar

Eestis

1820 – Riias ja Kuressaares kuulutati pidulikult välja Liivimaa 1819. aasta talurahvaseadus.^[1]
1838 – asutati Õpetatud Eesti Selts.
1902 – tõstja Voldemar Seeberg tegi Tallinnas lamades kahe käega surumises maailmarekordi, kui ta surus 114,5 kg kaaluvat kangi järjest 21 korda.^[2]
1918 – bolševike poolt aeti Petrogradis laiali Ülevenemaaline Asutav Kogu. Mitmed rahvuslikult meelestatud delegaadid Eestist lõid esimesi kontakte Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA diplomaatidega, et teada saada ja soosida nende suhtumist Eesti iseseisvuspüüetesse.^[küsitav]
1919 – Pariisis algas rahukonverents.
1919 – Vabadussõda. Utrias maandunud meredessant alustas Narva vabastamist.
1935 – Konstantin Päts valiti Tallinna aukodanikuks ja talle anti ehituskrunt.
1938 – Eesti lahkus rahanappuse ja huvi puudumise pärast siinses uisuspordis Rahvusvahelisest Uisuliidust.^[2]
1945 – jõustus Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus, mille kohaselt Petseri maakond likvideeriti ning Petserimaa vallad liideti osaliselt Võrumaaga.
1948 – toimusid esimesed sõjajärgsed valimised kohalikesse (linna-, rajooni-, maakonna-, alevi-, valla- ja küla-) nõukogudesse.
1973 – Kohtla-Järve rajoonis Väike-Pungerja lähistel avati Eesti suurim põlevkivikaevandus Estonia põlevkivikaevandus.^[küsitav]
1984 – Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimeheks valiti Bruno Saul, eelnev esimees Valter Klauson läks pensionile.
1986 – oma esimese kontserdi andis Rakvere ligidal Vinni alevikus punk-rokkansambel J.M.K.E. Seda päeva tähistatakse J.M.K.E sünnipäevana.
1989 – Eesti NSV Ülemnõukogu võttis vastu Eesti NSV keeleseaduse, mis kuulutas eesti keele riigikeeleks.^[3]
1991 – 13. jaanuaril toimunud Vilniuse verise pühapäeva kordumise kartusel ka Eestis, hakati Toompeale ehitama barrikaade.
1992 – Eesti delegatsioon saavutas kokkuleppe, mille alusel Venemaa hakkas Eestisse kütust vedama. Eesti lubas vastu anda senisest rohkem elektrienergiat ja toiduaineid.
1994 – Eesti suursaadik Brüsselis Clyde Kull andis NATO peakorteris üle president Lennart Meri ja peaminister Mart Laari allkirjaga soovi Eesti liitumiseks programmiga "Partnerlus rahu nimel".
2004 – avati Lasnamäe uus kergejõustikuhall.^[2]
2006 – Eesti Televisiooni telesaates "Pealtnägija" avalikustati kadriorgiate toimumine Kadrioru administratiivhoones.

Maailmas

0474 – pärast Leo I surma sai Ida-Rooma keisriks Leo II^[4]
532 – Nika ülestõusu lõpp.
1401 – Poola kuningas Wladislaw II Jagiello määras Leedu valitsejaks oma nõo Vytautase.
1486 – Inglismaa kuningas Henry VII abiellus Edward IV tütre Elizabethiga. Abielu tulemusel ühendati Lancasteri ja Yorki kuningasuguvõsad.
1535 – Hispaania konkistadoorid asutasid Lima, praeguse Peruu pealinna.
1701 – Brandenburgi markkrahv ja kuurvürst Friedrich III krooniti Friedrich I nime all Preisimaa kuningaks.
1778 – James Cook avastas Hawaii saared.
1887 – Lazăr Edeleanu sünteesis Friedrich Wilhelmi Ülikoolis esimesena maailmas amfetamiini.
1896 – Wilhelm Röntgen esitles röntgeniaparaati.
1918 – Peterburis avati Ülevenemaaline Asutav Kogu.
1935 – Eesti saadik Johannes Markus esitas oma volitused Poole presidendile Ignacy Mościckile.
1952 – Egiptuses puhkesid Briti ülemvõimu vastu rahutused.
1968 – USA ja Nõukogude Liit saavutasid kokkuleppe tuumarelvastuse kontrollimise lepingueelnõu suhtes.
1992 – Keenias osales valitsusvastasel meeleavaldusel üle 100 000 inimese.
1996 – Kreeka valitsev Sotsialistlik partei valis uueks peaministriks Kóstas Simítise.
1997 – Austria kantsler Franz Vranitzky astus ametikohalt tagasi, ta oli sel kohal töötanud 11 aastat.
1998 – hutu mässulised ründasid Burundi pealinna Bujumburat, paanikahoos põgenes ligi 4000 inimest.

Pikemalt artiklis Sündinud 18. jaanuaril

1842 – Albert Alonzo Ames, Minneapolise linnapea (1876–1877, 1882–1884, 1886–1889, 1901–1902)
1849 – Sir Edmund Barton, Austraalia peaminister (1901–1903)
1882 – Alan Alexander Milne, inglise kirjanik
1892 – Oliver Hardy, ameerika komöödianäitleja
1904 – Cary Grant, inglise päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja
1915 – Santiago Carrillo Solares, Hispaania Kommunistliku Partei peasekretär (1960–1982)
1925 – Gilles Deleuze, prantsuse filosoof
1927 – Friedrich Magnus VI, Solms-Wildenfelsi krahv
1928 – Aleksandr Gomelski, vene korvpallitreener
1931 – Chun Doo Hwan, Lõuna-Korea president (1980–1988)
1933 – Emeka Anyaoku, Nigeeria välisminister (1983) ja Briti Rahvaste Ühenduse esimees (1990–2000)
1934 – Hendrik Rudolf Chin A Sen, Suriname president (1980–1982).
1935 – Pjetër Filip Arbnori, albaania poliitik
1941 – Bobby Goldsboro, ameerika laulja
1946 – Joseph Deiss, Šveitsi välisminister (1999–2002)
1955 – Kevin Costner, ameerika filminäitleja ja -režissöör
1961 – Mark Messier, kanada hokimängija
1967 – Andrei Inešin, eesti jahilaskur
1969 – Mihkel Raud, eesti muusik
1982 – Tõnis Erm, eesti orienteeruja

Sündmused

Eestis

Maailmas

Sündinud

Surnud

Pühad

Ilmarekordid

Viited

Wikiwand - on

<< Jaanuar >>
E	T	K	N	R	L	P
30	31	1	2	3	4	5
6	7	8	9	10	11	12
13	14	15	16	17	18	19
20	21	22	23	24	25	26
27	28	29	30	31	1	2
2025