T. S. Eliot

Thomas Stearns Eliot (26. september 1888 Saint Louis, Missouri, USA – 4. jaanuar 1965 London, Suurbritannia) oli inglise kirjanik, keda peetakse üheks 20. sajandi tähtsamaks luuletajaks. Kuid ta kirjutas ka esseid, näidendeid ja kirjanduskriitikat ning tegutses kirjastajana.^[2]

T. S. Eliot
Eliot 1934. aastal
Sünninimi	Thomas Stearns Eliot
Sündinud	26. september 1888 Saint Louis, Missouri, USA
Surnud	4. jaanuar 1965 (76-aastaselt) Kensington, London, Inglismaa
Haridus	A.B. filosoofias (Harvard, 1909) PhD filosoofias (Harvard, 1915–16)[1]
Kirjandusvool	modernism
Tuntud teoseid	"The Love Song of J. Alfred Prufrock" (1915), "Ahermaa" (1922), "Four Quartets" (1943), "Murder in the Cathedral" (1935)
Tunnustus	Nobeli kirjandusauhind (1948) Order of Merit (1948)
Tegutsemisaastad	1905–1965
Abikaasa	Vivienne Haigh-Wood (1915–1932) Esmé Valerie Fletcher (1957–1965)
Autogramm

T. S. Eliot (1923)

1914. aastal kolis Eliot Ameerika Ühendriikidest Inglismaale, kus ta sai 1927. aastal Suurbritannia kodakondsuse.

Elioti esimene suuremat tähelepanu pälvinud luuletus oli "J. Alfred Prufrocki armulaul" ("The Love Song of J. Alfred Prufrock" 1915), mida peeti modernistliku stiili meistriteoseks.^[2] Tema tähtteosteks peetakse ka poeemi "Ahermaa" ("The Waste Land" 1922) ning luuletusi "The Hollow Men" (1925), "Tuhkapäev" ("Ash Wednesday" 1930) ja "Neli kvartetti" ("Four Quartets" 1943).

1948. aastal pälvis ta Nobeli kirjandusauhinna "suure panuse eest tänapäeva luulesse".^[3]

Tema luulekogu "Old Possum's Book of Practical Cats" on olnud Andrew Lloyd Webberi ülipopulaarse muusikali "Kassid" libreto aluseks.

Tema näidenditest on kõige menukamad olnud "Murder in the Cathedral" (1935) ja "The Cocktail Party" (1949).

Tunnustus

Riiklikud autasud
	Order of Merit	1948[4]
	Presidendi Vabadusmedal	1964
	Auleegioni ohvitser	1951
	Ordre des Arts et des Lettresi ohvitser	1960

Akadeemiline tunnustus

• Phi Beta Kappa liige (1935)^[5]
• Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia välisliikmeks (1943)
• Nobeli kirjandusauhind "suure panuse eest tänapäeva luulesse" (1948)^[3]
• Hamburgi Goethe auhind (1955)
• 13 ülikooli (sh Oxfordi, Cambridge'i, Sorbonne'i ja Harvardi ülikooli) audoktor
• Ameerika Filosoofiaseltsi välisliige (1960)^[viide?]

Kunstiauhinnad

• Tony auhind parima näidendi eest – Broadway lavastus "The Cocktail Party" (1950)
• 2 Tony auhinda tema luuletuste eest muusikalis "Kassid" (1983)

Muud tunnustusavaldused

• Tema järgi on nimetatud Inglismaa Kenti ülikooli Elioti kolledž^[viide?]
• Teda on kujutatud mitmel USA mälestuspostmargil
• Täht Saint Louise kuulsuste alleel

Teosed

 Pikemalt artiklis T. S. Elioti bibliograafia

Eesti keeles

• "Valitud esseesid", Hortus Litterarum 1997, tõlkinud Jaak Rähesoo.
  • "Traditsioon ja individuaalne talent"
  • "Hamlet"
  • "Christopher Marlowe"
  • "Metafüüsilised luuletajad"
  • "William Blake"
  • "Neli Elizabethi-aegset näitekirjanikku"
  • "Shakespeare ja Seneca stoitsism"
  • "Pascali "mõtted""
  • "Kaasaegne haridus ja klassikaline stuudium"
  • "Byron"
  • "Yeats"
  • "Poe'st Valéryni"
  • "Euroopa kultuuri ühtsus"
  • "Luule ühiskondlik funktsioon"
  • "Luule kolm häält"
  • "Mis on klassik?"
  • "Kriitika piirid"
  • "Goethe kui tark"
  • "Kriitiku kriitikat"
  • Jaak Rähesoo "T. S. Eliot kriitikuna"
• "Ahermaa ja teisi luuletusi", Hortus Litterarum 1999, tõlkinud Paul-Eerik Rummo

Vaata ka

• T. S. Elioti luuleauhind