Tamili keel
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Tamili keel (தமிழ் tamiḻ; IPA: [t̪ɐmɨɻ]) on draviidi keel, mida kõnelevad peamiselt tamilid India subkontinendil. Keele nime päritolu on selgusetu. Tamili keelt on mainitud juba 1. sajandil eKr. Tänapäeval erineb tamili kõnekeel tugevasti klassikalisele tamili keelele tuginevast kirjakeelest.
Remove ads
Levik
Ametliku keele staatus on tamili keelel India Tamil Nadu osariigis ja Puducherry liiduterritooriumil, samuti on see ametlik keel Sri Lankal ja Singapuris. Tamili keelt kõnelevad vähemusrühmad Kanadas, Malaisias, Mauritiusel ja Réunionil. Malaisias antakse tamilikeelset üldharidust 543 riigikoolis.
2001. aasta andmeil kõneles tamili keelt Indias kokku 60 893 731 inimest. Enam kui pool miljonit kõnelejat elas Tamil Nadu (55 877 441), Karnataka (1 886 765), Puducherry (862 198), Andhra Pradeshi (769 721), Kerala (598 618) ja Mahārāshtra (532 832) osariigis.
Remove ads
Liigitus
Tamili keel kuulub draviidi keelte lõunaharru, milles on 26 keelt. Seda on klassifitseeritud ka tamili keeleperekonda, millesse kuulub ligikaudu 25 etnolingvistilist rühma. Tamili keele lähim sugulaskeel on malajalami keel, mis oli 9. sajandini tamili keele murre ning iseseisvus lõplikult alles 13. või 14. sajandil.
Ajalugu
Tamili keele arengus eristatakse kolme perioodi: vana-tamili keel (300 eKr – 700), kesk-tamili keel (700–1600) ja kaasaegne tamili keel (alates 1600).[1]
Vanim säilinud kirjalik mälestis on ühes brahmi kirja variandis raidkirjad aastast 254 eKr.[2] Vanim kirjanduslik tekst on grammatika-alane traktaat Tolkappiyam, mida tavaliselt dateeritakse umbes aastasse 100[3] või 200 eKr[4].
Stiilid
Lisaks murretele on tamili keelel ka mitu vormi: klassikaline kirjanduslik stiil, mis toetub muistsele tamili keelele (sankattamiḻ), kaasaegne kirjanduslik ja ametlik stiil (centamiḻ) ning tänapäevane kõnekeel (koṭuntamiḻ). Stiilid segunevad omavahel, minnes sujuvalt üksteiseks üle. Nii saab kirjutada centamiḻ'it caṅkattamiḻ'ist laenatud sõnavaraga või kasutada nende kahega seonduvaid sõnavorme koṭuntamiḻ'is kõneldes.
Tänapäeval kasutatakse kõnekeelt üldiselt ka ametlikes olukordades ja kirjas. Selles on kirjutatud õpikud, hulk tamili kirjandust ning enamik avalikku kirjavara. Koṭuntamiḻ levib üha enam ka valdkondadesse, milles varem kasutati centamiḻ'it. Nii on kujunenud välja koṭuntamiḻ'i mitteametlik kirjakeel. Indias põhineb standardne koṭuntamiḻ mitte konkreetsel murdel, vaid haritud mittebrahminite keelepruugil, Sri Lankal on selle aluseks Jaffna murre.
Remove ads
Tamili kiri
Pikemalt artiklis Tamili kiri
Tamili keelt kirjutatakse tamili kirjas, mida nimetatakse vaṭṭeḻuttu. Tamili kirjas on 12 vokaali, 18 konsonanti ja üks erimärk, āytam. Vokaalidest ja konsonantidest moodustub 216 liittähte (ligatuuri), kokku on kirjas 247 tähte.
Kõigi konsonantide vaikevokaal on a nagu ka teistes India kirjades. Selle eemaldamiseks tuleb lisada konsonandile ülatäpp puḷḷi. Nii on näiteks ன ṉa (vaikevokaaliga a) ja ன் on ṉ (ilma vokaalita). Paljud India kirjad kasutavad sarnast märki nimega virama, ent tamili kiri tarvitab vokaalita konsonandi tähistamiseks peaaegu alati puḷḷi't. Teistes India kirjades eelistatakse vokaalita konsonanti sisaldava silbi või konsonantühendi kirjutamisel enamasti ligatuuri või vahevormi, ehkki võimalik on ka eraldi märgitud virama.
Tamili kiri ei erista helilisi ja helituid plosiive, kuna tamili keele fonoloogiast tulenevalt sõltub plosiivide helilisus nende asukohast sõnas.
Lisaks standardtähtedele kasutatakse vahel võõrhäälikute märkimiseks sanskriti, praakriti jms päritolu laensõnades viit tähte, mis pärinevad grantha kirjast. Grantha kirja kasutati tamili keelealal sanskriti keele kirjutamiseks. Tarvitatakse ka klassikalistes grammatikates ettenähtud traditsioonilist süsteemi laensõnade transkribeerimiseks, mis nõuab nende mugandamist tamili keele fonoloogiaga.
Remove ads
Häälikud
Tamili keelele on iseloomulikud retroflekssed kaashäälikud, näiteks retrofleksne aproksimant ழ் (ḻ). Konsonantfoneeme on 16 või 18.
Grammatika
Tamili keel on aglutineeriv keel, kus kasutatakse sufikseid nimisõnaklasside, arvu ja käände, tegusõnade aja ja teiste grammatiliste kategooriate märkimiseks. Tamili keele standardne metalingvistiline terminoloogia on tamilikeelne, erinevalt sanskritipärasest terminoloogiast, mis on kasutusel enamikus teistes draviidi keeltes.[5] [6]
Suur osa tamili grammatikast on kirjeldatud vanimas teadaolevas Tamili grammatikas, Tolkāppiyam. Tänapäeva tamili kirjakeel tugineb suures osas 13. sajandi grammatikale Naṉṉūl, mis kordas ja selgitas Tolkāppiyami reegleid mõnede muudatustega. Traditsiooniline tamili grammatika koosneb viiest osast: eḻuttu, col, poruḷ, yāppu, aṇi. [7]
Tamili sõnad koosnevad tüvest ja sellele liituvast ühest või mitmest afiksist. Enamik afikseid on sufiksid. Tamili sufiksid võivad olla tuletusliited, mis kas muudavad sõnaliiki või sõna tähendust, või muutesufiksid, mis märgivad kategooriaid, nagu isik, arv, teguviis, aeg jne. Sufiksite arvul ei ole kindlat piiri, mistõttu võib tekkida paljude sufiksitega pikki sõnu. Derivatsioonivõimalused on piiratud. Tegusõnast saab sufiksiga moodustada nimisõna (nt சிரி ciri „naerma“, சிரிப்பு cirippu „naer“). Vastupidine tuletus pole aga võimalik. Nii tegu- kui nimisõnadest saab moodustada liitsõnu.
Morfoloogia
Traditsiooniline sanskriti eeskujust lähtuv grammatika eristab käändsõnadel 8 käänet. Tänapäeval ei ole käänete arvu suhtes ühtset seisukohta, sest käändelõppude ja tagasõnade eristamine on raske.
Nominatiiv on käändsõnade sufiksita põhivorm. Teised käändevormid moodustatakse erilisele vormile, nn obliikvale käändelõppude lisamise teel. Obliikva võib esineda ka ilma käändelõputa, täites genitiivi funktsiooni. Enamiku nimisõnade puhul langevad nominatiivi ja obliikva vormid kokku. Arvuliselt suur rühm -am-lõpulisi sõnu asendavad obliikvas selle lõpuga -attu (மரம் maram – மரத்து marattu "puu"). -ṭu ja -ṟu-lõpulised sõnad gemineerivad viimase konsonandi (வீடு vīṭu – வீட்டு vīṭṭu "maja"). Isikulistel asesõnadel ja üksikutel teistel sõnadel on erilised vormid obliikvas (நான் nāṉ – என் eṉ "mina"). Obliikvale võib liituda ka eufooniline sufiks -iṉ. Mitmuses liituvad käändelõpud mitmusetunnusele கள் -kaḷ.
Sõna மரம் maram "puu" käänamine:
Asesõnad
Süntaks
Põhisõnajärg on subjekt-objekt-verb (SOV), nt
குமார் ஒரு புத்தகம் படிக்கிறான். kumār oru puttakam paṭikkiṟāṉ. Kumar üht raamatut loeb. Kumar loeb raamatut.
Eessõnade asemel kasutatakse tagasõnu, nt வீட்டுக்கு முன்னால vīṭṭukku muṉṉāl 'maja ees'.
Remove ads
Sõnavara
Tamili keele sõnavara on peamiselt draviidi päritolu.
Tamili kirjandus
- Pikemalt artiklis Tamili kirjandus
Tamilikeelne kirjandus on enam kui 2000 aastat vana. Vanimad kirjalikud mälestised on dateeritud ligikaudu 3. sajandisse eKr. Tamili kirjanduse vanim periood, Sangami kirjandus, kestis 300 eKr kuni 300 pKr. 1. sajandist eKr ja 2. sajandist pKr pärinevaid tamilikeelseid kirju on leitud Egiptusest ja Taist. Kaks vanimat Indiast leitud käsikirja, mis registreeriti UNESCO maailma mälu registris 1997 ja 2005, on tamilikeelsed. 2001. aasta andmeil ilmus tamili keeles 1863 ajalehte, millest 353 olid päevalehed.
Vaata ka
- Draviidi keeled
- Arwi
- India keeled
- Sri Lanka keeled
Viited
Kirjandus
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads