Tartu–Valga raudteelõik

Tartu–Valga raudteelõik on raudtee Eestis.

Tartu–Valga raudteelõik
Üldist
Seis	Kasutusel
Asukoht	Eesti (Tartumaa ja Valgamaa)
Alg- ja lõpp-punkt	Tartu Valga
Kasutusel olevate jaamade ja peatuste arv	13
Rööpapaaride arv	1
Opereerimine
Avati	1887
Omanik	Eesti Raudtee
Operaator(id)	Elron, Operail
Tehniline
Raudtee pikkus	82,5 km
Rööpmelaius	1520 mm (laiarööpmeline)
Elektrifitseeritud	Ei
Kiirus	Kuni 120 km/h[1]
Peatused Tartu – 0,0 km Aardla – 2,0 km Variku (Rongid ei peatu) – 4,2 km Ropka - 9,0 km Aiamaa (Rongid ei peatu) - 12,8 km Nõo - 15,3 km Tõravere - 19,8 km Vapramäe (Rongid ei peatu) - 21,4 km Peedu - 23,1 km Elva - 25,3 km Uderna (Rongid ei peatu) - 31,9 km Palupera - 37,4 km Aakre (Rongid ei peatu) - 43,3 km Puka - 47,3 km Mägiste - 51,8 km Pikaantsu (Rongid ei peatu) - 55,2 km Keeni - 59,5 km Mõneku (Rongid ei peatu) - 65,7 km Sangaste - 69,3 km Tõlliste (Rongid ei peatu) - 72,3 km Raavitse (Rongid ei peatu) - 75,0 km Valga - 82,5 km

Raudteeliinil sõidavad kaubarongid ja Elroni reisirongid liinil Tartu–Valga.

Reisiliiklus

Liinil Tartu–Valga sõidab päevas mõlemal suunal kolm (alates 2015 a.) reisirongi.

Kuni 1. juulini 2008 oli kasutusel ka Edelaraudtee opereeritav Tartu–Elva raudteeliin, mida raudtee remondijärgsel taasavamisel (30. detsember 2009) enam ei avatud.

Tartu raudteejaam

Peatused

• Tartu
• Aardla
• Variku (endine peatus)
• Ropka
• Aiamaa (endine peatus)
• Nõo
• Tõravere
• Vapramäe (endine peatus)
• Peedu
• Elva
• Uderna (endine peatus)
• Palupera
• Aakre (endine peatus)
• Puka
• Mägiste
• Pikaantsu (endine peatus)
• Keeni
• Mõneku (endine peatus)
• Sangaste
• Raavitse (endine peatus)
• Valga

Valga raudteejaam

Tartu–Valga raudtee Tõravere raudteepeatuse juures.

Pildid

• 
  Elva jaam
• 
  Aakre peatus ja ootepaviljon (2006)
• 
  Edelaraudtee reisirong Puka jaamas (2013)
• 
  Puka jaam vaatega raudteeülesõidult, esiplaanil endine pöörmeseadja putka

Ajalugu

Laiarööpmeline Balti raudtee ja kitsarööpmelised raudteed Eestis 20. sajandi alguses

Raudteesilla ehitus üle Väikese Emajõe (1887)

Raudteesild üle Elva jõe (1889)

• Balti raudtee Tartu–Valga raudtee avati kõrvalharuna 1887. aastal, kui 1877. aastal avatud Tapa–Tartu raudteega tekkis vajadus pikendada senine raudtee Valgani, kus seda sai ühendada ehitatava Riia–Pihkva raudteega.
• 1889. aastal avati rongiliiklus Riia–Pihkva raudteel ja selle Eesti osal Valga–Petseri raudteel. ^[2] Paljud peatuskohad ja jaamad tekkisid pärast 1887. aastat seoses rongiliikluse tihenemisega.
• 1888. aastal algas rongiliiklus Tartu Valga ja Riia vahel.
• Raudtee Tartu–Valga 81 3/4 versta pikkusel raudteelõigul olid raudteejaamad ja peatused: Tartu raudteejaam → 25 versta ← Uderna raudteepeatus → 24 1/4 versta ← Kuigatsi → 22 1/4 versta ← Telliste → 22 1/4 versta ← Valga raudteejaam
• Raudtee Tartu–Valga–Riia 236 1/2 versta pikkusel raudteelõigul olid raudteejaamad ja peatused: Tartu raudteejaam → 25 versta ← Uderna raudteepeatus → 24 1/4 versta ← Kuigatsi → 22 1/4 versta ← Telliste → 22 1/4 versta ← Valga raudteejaam → 8 versta ← Kulpi → 8 versta ← Strenči → 21 1/4 versta ← Valmiera raudteejaam → 20 versta ← Lenči → 18 3/4 ← Cēsis → 14 ← Ramotzky ← 14 ← Sigulda → 24 ← Ropaži → 2131/2 versta ← Riia raudteejaam.
• 1893. aastal riigistati Eestimaa kubermangus tegutsenud Balti raudtee ja Riia–Pihkva raudtee liideti Balti raudteega, 1907. aastal Balti raudtee ja Peterburi–Varssavi raudtee ühendamisel moodustati Loode raudtee.
• 1920. aastate alguses tekkis Tartu ja Elva vahel vajadus parema reisirongiühenduse järele. 1922. aastal käidi välja idee lahendada probleem nimetatud lõigu elektrifitseerimisega, kuid ideest kaugemale ei jõutud.
• 1941. aastal ehitasid sakslased raudtee ümber senise 1524 mm rööpmelaiuse asemel "normaalrööpmeliseks" (1435 mm).
• 1944. aasta sügisel naelutasid Punaarmee raudteeväeosad enamiku Eesti laiarööpmelistest raudteedest tagasi endisele laiusele (1524 mm).
• 1991. aasta juulist lasti käiku Tartu–Palupera vaheline automaatblokeering ja kaks aastat hiljem samas dispetšertsentralisatsioon.^[3]
• Aastatel 2008–2009 tehti raudteel kapitaalremonti, mille tulemusena kasvas sõidukiirus lõigul 120 km/h-ni ja sõiduaeg lühenes oluliselt. Raudtee suleti 1. aprillist 2008 Elvast Valgani ja 1. juulist 2008 Tartust Elvani raudteeremondi tõttu. Remont pidi lõppema sama aasta 31. oktoobril, kuid lükkus edasi.^[4] Raudtee avati taas pidulikult 30. detsembril 2009^[5].
• 2014. aastal liinile tulnud Stadler FLIRT diiselrongidega seoses on valminud kõikides peatustes uued 550 mm kõrgused ooteplatvormid.

Vaata ka

• Valga–Koidula raudteelõik
• Tartu–Koidula raudteelõik
• Tapa–Tartu raudteelõik
• Eesti raudteetransport