Ulrich (Vahenurme)

Ulrich (saksa keeles Ulrich a. d. H. Wahhenorm, ′Ulrich Vahenurme kojast′, eristamaks neid teistest Ulrichi-nimelistest suguvõsadest) oli Preisimaalt pärit aadlisuguvõsa. Suguvõsa suri välja 1942. aastal.

See artikkel on Preisimaalt pärit aadlisuguvõsast; teiste samanimeliste suguvõsade kohta vaata artiklit Ulrich (suguvõsa).

---

Ulrichi (Vahenurme) suguvõsa aadlivapp

Ajalugu

Suguvõsaliin algab Preisimaalt pärit Johann Andreas Ulrichiga (1687−1751), kes teenis leitnandina Preisimaa sõjaväes. 1732. aastal rändas ta Peterburi ja astus Venemaa teenistusse. Oma viimastel eluaastatel teenis ta alampolkovnikuna Pärnu garnisonis.^[1] Pärnu linnaga jäid tema järeltulijad seotuks XIX sajandi keskpaigani. Tema vanem poeg major Johann Ludwig Ulrich (u 1722−1793) tõusis 1770. aasta paiku teenistuse kaudu aadliseisusse.^[2] Abielu kaudu Ursula Margarethe von Dohreniga (1740−1801) omandas ta Pärnu lähedal Vahenurme mõisa, mille tema poeg kapten Kornelius Eduard von Ulrich (1770−1844) müüs 1816. aastal. Viimase kahest pojast said kõrged sõjaväelased, kes tõusid Venemaa keisririigi sõjaväeteenistuses täiskindraliks. Jalaväekindral Wilhelm Otto Cornelius Alexander von Ulrich (1810−1891) oli aastatel 1859−1868 Eestimaa tsiviilkuberner. Ta naitus Margaretha (Meta) Gertrude Henriette von Esseniga (1841−1904), kelle kaudu pärandus Ulrichitele Kehra mõis. Suguvõsa kustus kuberneri poja Alexander von Ulrichi (1862−1942) surmaga.

Eestimaa tsiviilkuberner Wilhelm Otto Cornelius Alexander von Ulrich (1810−1891) 1864. aastal

Ulrichid rüütelkonna matriklis

Suguvõsa võeti 1790. aasta paiku Liivimaa kubermangu aadlisuguvõsaraamatusse. 12. jaanuaril (vkj) 1797 võeti nad Liivimaa rüütelkonna matriklisse. Eestimaa tsiviilkuberner Wilhelm Otto Cornelius Alexander von Ulrich (1810−1891) immatrikuleeriti Eestimaal 11. detsembril (vkj) 1865.^[2]

Suguvõsa liikmeid

• Gustav Ludwig Romeo von Ulrich (1808−1884), insener-kindral, pataljoni- ja brigaadikomandör, Brest-Litovski komandant, Varssavi Aleksandri tsitadelli komandant
• Wilhelm Otto Cornelius Alexander von Ulrich (1810−1891), jalaväekindral, Eestimaa tsiviilkuberner

Sugupuu[3]

Johann Andreas Ulrich (1687–1751), Preisimaa leitnant, Venemaa alampolkovnik (1746); abiellus Anna Maria Kantzleriga (1678−1771)

A1 Johann Ludwig von Ulrich (u 1722−1793), Venemaa aadlik, Vahenurme mõisnik (1780ndad), major; abiellus 1759 Vahenurme pärija Ursula Margarethe (von) Dohreniga (1740−1801)

B1 Hans Heinrich von Ulrich (1763−1784), alamporutšik

B2 Cornelius Eduard von Ulrich (1770–1844), Vahenurme mõisnik (müüs 1816), kapten; abiellus 1807 Friederike Elisabeth von Bockiga (1786−1860)

C1 Gustav Ludwig Romeo von Ulrich (1808–1884) (ru), Kownatka, Mariacki, Hawlowice ja Smiatka majoraathärra (doneeriti 1867), insener-kindral (1883), Brest-Litovski kindluse komandant (1871−1877); abiellus 1864 Alida Wilhelmine von Blumenthaliga

C2 Wilhelm Otto Cornelius Alexander (1810–1891), jalaväekindral (1890), Eestimaa tsiviilkuberner (1859−1868); abiellus 1859 Kehra pärija Margaretha (Meta) Gertrude Henriette von Esseniga (1841−1904)

D1 Meta Friederike Wilhelmine (1860−?)

D2 Alexander von Ulrich (1862−1942)

D3 Marie Jeanette Katharina (1863–1926), Kehra mõisaomanik (1907−1914)

D4 Wilhelm von Ulrich (1865−1869)

A2 Johann Andreas von Ulrich (u 1724−1755), porutšik; abiellus Christina Helena von Patkuliga (*u 1726−1756)

Kehra mõis. Ulrichite valduses alates 1875. aastast. Müüdi Eestimaa Põllumajanduse Seltsile, kuid jäi suguvõsa kätte alalisele rendile

Ulrichi suguvõsa mõisavaldused

• Eestimaa:
  • Kehra (Kedder) (1875−1914)
• Liivimaa eesti distrikt:
  • Vahenurme (Wahhenorm) (1780ndad−1816)
• Poola:
  • Kownatka, Mariacki, Hawlowice, Smiatka (need doneeriti 1867, majoraat)