Valmiera
linn Lätis From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Valmiera (ⓘ) (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus. Asub Koiva jõe ääres. Linna kaguosas asub Valga–Riia raudteeliinil Valmiera raudteejaam.
.jpg)
Halduslikult on see 1. järgu haldusüksus – vabariikliku keskalluvusega linn. Linn asub 50 km kaugusel Eesti piirist ja 107 km kaugusel Riiast.
Valmieras asub 1996. aastal avatud Vidzeme Kõrgkool.
Linnas eristatakse järgmisi linnaosasid: Apakšstacija, Banāni, Burkānciems, Centrs, Dīvaliņa, Eksporta rajons, Gaides rajons, Georga Apiņa ielas rajons, Graudu ielas rajons, Jāņparks, Kārliena, Kaugurmuiža, Krāču kakts, Misas rajons, Pārgauja, Pauku priedes, Putniņi, Putriņas, Savariņas, Semināra ielas rajons, Šķesteri, Zvirgzdukalns, Veides ielas rajons ja Viesturi.
Remove ads
Kaitstavad objektid
Muinsusmälestistest on linnas riikliku kaitse all Valmiera vanalinn, Volmari Püha Siimoni kirik (sealhulgas kiriku kantsel ja selle maalingud, seinamaaling-epitaaf, P. Tilihami hauaplaat, kiriku orel, orelirõdu ja selle maalingud, ning J.F Schröderi mälestustahvel), Valmiera õpetajate seminari hoone aadressil Leona Paegles iela 40, Valmiera ordulinnuse varemed ja linna ning linnuse kindlustised. Regionaalse kaitse all on Kauguri talumeeste kalmistu, Riikliku Maapanga hoone aadressil Rīgas iela 40, ja hiiepaik Jumalasaareke (Elku saliņa).[3]
Looduskaitse all on Putriņi tamm, veel üheksa tamme, kaksteist mändi, Euroopa lehis, kaks pärna, arukask, raberemmelgas Kārļa Blaumaņa iela 17, veel kaks remmelgat Putriņi mets, Kauguri laas, Pauki männik, Pārgaujas iela tammed, Jāņa Enkmaņa iela allee, Tērbatas iela tammeallee tammed, Dīvaliņa iela allee, Jāņa Daliņa iela allee, Raiņa iela allee, Tērbatas iela allee, Viestura allee, Lucase mõisa pärnad, Muuseumi Püha tamm, Puhkepark ja Koiva järsakkallas.[4]
Remove ads
Ajalugu
Linna territooriumil asus Volmari ordulinnus (saksa Wolmar, läti Valmiera, ladina Woldemaria). Linnaks sai Valmiera aastal 1323.
1738. aastal loodi Valmierasse Hernhuutlliku vennastekoguduste liikumise õpetajate seminar, mis pidi andma maarahvale oma soost jutlustajad. Seminar suleti, kui vennastekoguduste tegevus keelustati 1743. aastal, Venemaa keisrinna Jelizaveta I poolt.
Aastatel 1839–1849 tegutses Volmaris ja 1849–1890 Valgas läti pedagoogi ja muusiku Jānis Cimze (1814–1881) juhitud Liivimaa kihelkonnakooliõpetajate ja köstrite Cimze seminar.
Valmiera on ajalooline piirkondlik keskus Läti aladel Valmiera kihelkonnas ja Volmari kreisis Liivimaa kubermangus. XVII sajandil hakkas linna läbima Peterburi–Riia postimaantee, hiljem ühines seal sellega veel Tallinna–Pärnu–Riia postimaantee uus trass.
1944. aasta septembris hävis sõjategevuse käigus kolmandik linnast ja peaaegu kogu Valmiera ajalooline keskus. Aastatel 2009–2021 oli Valmiera vabariigilinn.
Remove ads
Elanike arv
|
|
Pildigalerii
Volmari ordulinnuse varemed hilisõhtul
Koiva jõe kaldapealne
Valmiera luteri kirik ehk Püha Simeoni linnakirik
Sissesõit linna
Valmiera luteri kirik
Viktor Andersoni mälestustahvel Valmiera luteri kiriku seinal
Valmiera ordulinnuse varemed
Valmiera kaubamaja Valleta
Koiva jõgi Valmieras
Koiva jõgi Valmieras
Valmiera Memoriaalansambel Teises maailmasõjas langenud sõduritele
Hauad Valmieras Teises maailmasõjas langenud sõduritele
Infotahvel Valmieras II maailmasõja mälestusmärgi juures
Dzirnavu ezeriņa promenāde Valmieras
Dzirnavu ezeriņa promenāde Valmieras
.jpg)
Remove ads
Rahvastik
Arvestuslikel andmetel oli 1. jaanuaril 2011 Valmiera elanikest lätlasi 81,9%, venelasi 12,4%, valgevenelasi 1,9% ja teistest rahvustest inimesi 3,9%.
Vaata ka
Sõpruslinnad
Halle, Saksamaa (1994)
Høje-Taastrup, Taani (1995)
Marly, Prantsusmaa (1992)
Pihkva, Venemaa (2001)
Solna, Rootsi (1991)
Viljandi, Eesti (1992)
Zduńska Wola, Poola (2002)
Viited
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads