Colombia
riik Lõuna-Ameerikas From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Colombia [kol'ombia] (mööndav nimekuju Kolumbia), ametlikult Colombia Vabariik on riik Lõuna-Ameerika loodeosas, kuid tal on ka saarestikupiirkondi Põhja-Ameerikas. Mandriosa piirneb põhjas Kariibi merega, idas ja kirdeosas Venezuelaga, kagus Brasiiliaga, lõunas ja edelas Peruu ja Ecuadoriga, läänes Vaikse ookeaniga ning loodes Panamaga. Riigi pealinn, suurim linn ning majanduse ja kultuuri keskus on Bogotá. Teised suuremad linnad on Medellín, Cali, Barranquilla, Cartagena, Santa Marta, Cúcuta, Ibagué, Villavicencio ja Bucaramanga. Riigi pindala on umbes 1 141 748 km² ning elanike arv ulatub 52 miljonini. Colombia on etniliselt ja keeleliselt väga mitmekesine.
 |
See artikkel räägib riigist; kala kohta vaata artiklit Kolumbia (kala) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (November 2021) |
Colombias on suuruselt teine bioloogiline mitmekesisus maailmas.[5] See on üks seitsmeteistkümnest maailma mitmekesisemast riigist: selle territoorium hõlmab Amazonase vihmametsi, mägismaid, rohumaid, kõrbeid ja saari ning ainsa Lõuna-Ameerika riigina rannajooni nii Atlandi ookeani kui ka Vaikse ookeani piirkonnas.
Colombia on üks NATO partnerriikidest Ladina-Ameerikas. See on osa juhtivate arenevate turgude CIVETSi grupist ning ÜRO, WTO, OASi, Vaikse ookeani liidu ning Mercosuri ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide assotsieerunud liige.
Colombia lipul tähistab kollane ehk kõige suurema pindalaga värv riigi rikkust, jõukust ja päikest kui valguseallikat. Sinine tähistab ookeane, läbi Colombia voolavaid jõgesid ja taevast. Punane värv tähistab verd, mis on valatud Colombia iseseisvumise nimel, colombialaste tahtejõudu ja panust.
Remove ads
Haldusjaotus
Riik jaguneb 32 departemanguks (departamento) ja pealinnaringkonnaks.
.svg)
- Amazonase departemang
- Antioquia departemang
- Arauca departemang
- Atlántico departemang
- Bolívari departemang
- Boyacá departemang
- Caldase departemang
- Caquetá departemang
- Casanare departemang
- Cauca departemang
- Césari departemang
- Chocó departemang
- Córdoba departemang
- Cundinamarca departemang
- Guainía departemang
- Guaviare departemang
- Huila departemang
- La Guajira departemang
- Magdalena departemang
- Meta departemang
- Nariño departemang
- Norte de Santanderi departemang
- Putumayo departemang
- Quindío departemang
- Risaralda departemang
- San Andrés, Providencia y Santa Catalina departemang
- Santanderi departemang
- Sucre departemang
- Tolima departemang
- Valle del Cauca departemang
- Vaupési departemang
- Vichada departemang
- Pealinnaringkond (Bogotá)
Departemangud jagunevad valdadeks (municipios).
Remove ads
Rahvastik
Colombia, kus elab 2020. aastal hinnanguliselt 50 miljonit inimest, on Ladina-Ameerikas suuruselt kolmas riik Brasiilia ja Mehhiko järel. 20. sajandi alguses oli Colombia rahvaarv umbes 4 miljonit. Alates 1970. aastate algusest on Colombia sündimus, suremus vähenenud ja rahvastiku kasvutempo pidevalt aeglustunud. Elanikkonna kasvutempo on 2016. aastal hinnanguliselt 0,9%.[6] Ligikaudu 26,8% elanikkonnast olid 15-aastased või nooremad, 65,7% olid 15–64-aastased ja 7,4% olid üle 65-aastased.[7] Vanemate inimeste osakaal elanikkonnast on hakanud märkimisväärselt suurenema. Prognooside kohaselt on Colombias 2050. aastaks 55,3 miljonit elanikku.
Keeled
Üle 99,2% colombialastest räägib hispaania keelt. Samuti kasutatakse riigis 65 Ameerika põliskeelt, kahte kreoolkeelt, mustlaskeelt ja Colombia viipekeelt. Inglise keelel on ametlik staatus San Andrési, Providencia ja Santa Catalina saarestikus.[8] Koos hispaania keelega on Ethnologue'i andmebaasis Colombias kokku 101 keelt. Kõneldavate keelte täpne arv varieerub veidi, kuna mõned autorid peavad eri keelteks seda, mida teised peavad sama keele variantideks või murrakuteks. Colombias räägitakse hinnanguliselt 71 põliskeelt, enamik neist kuulub tšibtša, tukano, vitoto, guahibo-pamigua, aravaki, kariibi, barbakoa ja saliba keelkonda. Põliskeelte kõnelejaid oli 2010. aastal umbes 850 000.[9]
Usundid
Riiklik statistikaosakond (DANE) ei kogu usulist statistikat ja täpseid andmeid on keeruline saada. Eri uuringute ja küsitluste põhjal tunnistab kristlust umbes 90% elanikkonnast, kellest suurem osa (70,9–79%) on roomakatoliiklased, samas kui märkimisväärne osa (16,7%) järgib protestantismi (peamiselt evangeelset). Umbes 4,7% elanikkonnast on ateistid või agnostikud, 3,5% väidavad, et usuvad jumalasse, kuid ei järgi konkreetset usundit. 1,8% colombialastest on Jehoova tunnistajad või adventistid ning vähem kui 1% järgib teisi religioone, näiteks baha'i usku, islamit, judaismi, budismi, mormonismi, hinduismi, põlisusulisi, Hare Krišna liikumist, Rastafari liikumist ja õigeusku. Ülejäänud inimesed kas ei vastanud või vastasid, et ei tea. Lisaks ülaltoodud statistikale teatas 35,9% colombialastest, et nad ei usu aktiivselt. Kuigi ristimiste arvult on Colombia peamiselt roomakatolik riik, tagab Colombia 1991. aasta põhiseadus usuvabaduse ning kõik usundid ja kirikud on seaduse ees võrdselt vabad.[10]
Remove ads
Geograafia
.svg)
Colombia geograafiat iseloomustavad kuus peamist looduslikku piirkonda, millest igaühel on oma eripärad: Andide mäestikuala, Vaikse ookeani rannikuala, Kariibi mere rannikuala, Ljaano tasandikud, Amazonase vihmametsade piirkond ning saarestikuala, mis hõlmab saari nii Atlandi kui Vaikse ookeani vetes. Merepiirid on Colombial Costa Rica, Nicaragua, Hondurase, Jamaica, Haiti ja Dominikaani Vabariigiga.
Maismaapiirid on Colombial põhjakirdes Panamaga, idas Venezuela ja Brasiiliaga ning lõunas Ecuadori ja Peruuga. Merepiirid naaberriikidega on määratletud seitsme Kariibi mere ja kolme Vaikse ookeani alase kokkuleppega. Colombia asub laiuskraadidel 12°N kuni 4°S ja pikkuskraadidel 67°W kuni 79°W.
Andide mäestikust ida pool asuvad ljaano savannid, mis on osa Orinoco jõe vesikonnast, ning veelgi kagupool Amazonase džungel. Need alad katavad küll üle poole Colombia territooriumist, kuid seal elab alla 6% rahvastikust. Põhjaosas asub Kariibi mere rannik, kus elab ligi 21,9% elanikkonnast ning kus paiknevad suured sadamalinnad Barranquilla ja Cartagena. Piirkond koosneb peamiselt madalikest, kuid seal asub ka Sierra Nevada de Santa Marta mäestik. Vastandina on Vaikse ookeani rannik kitsas ja katkendlik, taustaks Serranía de Baudó mäeahelik. See piirkond on hõredalt asustatud ning kaetud tiheda taimestikuga. Peamine sadam Vaikse ookeani ääres on Buenaventura.[11]
Colombia asub Vaikse ookeani tulerõnga piirkonnas, mis on geoloogiliselt aktiivne vöönd. Maavärinad on sagedased ja vulkaanipursked on tavalised.[12] Riigi sisemaal on domineerivaks maastikuvormiks Andide mäestik, mis kujundab nii loodust kui ka asustust. Enamik Colombia suuremaid linnu asub just nendel sisemaistel kõrgustikel.
Ajalugu
Colombia aladel on elanud põlisrahvad juba vähemalt 12 000 aastat eKr. Riigi põlisasukad on mitmed indiaani hõimud, kellest mõjuvõimsaimad olid tšibtšad. Lõunapoolsed alad kuulusid inkade riiki. 1525 algas hispaanlaste konkista. Esimesed hispaanlased jõudsid La Guajirasse 1499. aastal ning 16. sajandi keskpaigaks oli suurem osa tänapäeva Colombiast koloniseeritud. Rajati Uus-Granada kuningriik, mille keskuseks sai Santa Fe de Bogotá. Colombia kuulutas end Hispaaniast iseseisvaks 20. juulil 1810, seda tunnustati 1819. aastal. 1831. aastani hõlmas Colombia Vabariik (Suur-Colombia) tänapäeva Colombia, Venezuela, Ecuadori ja Panama ning väiksemaid osi Costa Ricast, Peruust, Brasiiliast ja Guyanast. Järgnevatel aastakümnetel katsetati föderalismi erinevate vormidega, nagu Granadina Konföderatsioon (1858) ja Colombia Ühendriigid (1863), kuni lõpuks loodi 1886. aastal keskvalitsusega Colombia Vabariik. 1903. aastal eraldus USA ja Prantsusmaa toetusel Colombiast Panama, mis viis praeguste piiride kujunemiseni.
1960. aastatel loodi La Violencia nimelise liikumise käigus marksistlik-leninlikke ekstremistide gruppe.[13] Alates 1960. aastatest on riiki raputanud madala intensiivsusega relvakonfliktid ja poliitiline vägivald, mis süvenesid eriti 1990. aastatel. Alates 2005. aastast on olukord oluliselt paranenud: julgeolek, stabiilsus ja õigusriiklus on tugevnenud ning majanduslik areng on olnud märkimisväärne. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on Colombia tervishoiusüsteem parim Ladina-Ameerikas ja kuulub maailma 25 parima hulka.[14] Colombia majandus on Lõuna-Ameerika suuruselt kolmas, stabiilse makromajanduse ja soodsate kasvuväljavaadetega.
Remove ads
Kultuur
Muusika
Colombias on palju andekaid muusikuid. Colombia muusikud, heliloojad, muusikaprodutsendid ja lauljad on rahvusvaheliselt tunnustatud, näiteks Shakira, Juanes, Carlos Vives[15] jt. Colombia muusika ühendab Euroopast mõjutatud kitarrimuusika ja laulude ülesehituse põliselanike suurte gaita-flöötide ja löökpillidega, selle löökpillide struktuur ja tantsuvormid on pärit Aafrikast. Colombias on mitmekesine ja dünaamiline muusikaline keskkond.[16]
Kirjandus
.jpg)
Colombia kirjandus pärineb Kolumbuse-eelsest ajastust – perioodi silmapaistev näide on eepiline luuletus, mida tuntakse nimega "Yurupary legend".[17] Hispaania kolooniaajast on silmapaistvate kirjanike hulka kuulunud Juan de Castellanos (Elegías de varones ilustres de Indias), Hernando Domínguez Camargo ja tema eepiline luuletus "San Ignacio de Loyolale", Pedro Simón, Juan Rodríguez Freyle (El Carnero), Lucas Fernández de. Piedrahita ja müstika esindaja nunn Francisca Josefa de Castillo. Romantismiga seotud taasiseseisvumisjärgne kirjandus tõstis esile Antonio Nariño, José Fernández Madridi, Camilo Torres Tenorio ja Francisco Antonio Zea. 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses sai populaarseks kirjandusžanr, mida tuntakse costumbrismo nimetuse all; selle aja suured kirjanikud olid Tomás Carrasquilla, Jorge Isaacs ja Rafael Pombo (neist viimased kirjutasid tähelepanuväärseid lastekirjanduse teoseid). Sel perioodil arendasid modernistlikku liikumist sellised kirjanikud nagu José Asunción Silva, José Eustasio Rivera, León de Greiff, Porfirio Barba-Jacob ja José María Vargas Vila. 1872. aastal asutati Colombia keeleakadeemia, mis oli esimene hispaania keele akadeemia Ameerikas. Candelario Obeso kirjutas murrangulise filmi "Cantos Populares de mi Tierra" (1877) stsenaariumi – esimese afro-colombia kirjaniku luuleraamatu põhjal. Aastatel 1939–1940 anti Bogotá linnas välja Stone and Sky nime all seitse luuleraamatut, mis mõjutasid riiki märkimisväärselt; neid on toimetanud luuletaja Jorge Rojas. Järgmisel kümnendil asutas Gonzalo Arango vastuseks toonasele vägivallale liikumise "Miski". Teda mõjutasid nihilism, eksistentsialism ja teise suure Colombia kirjaniku – Fernando González Ochoa mõte. Ladina-Ameerika kirjanduse buumi ajal said populaarseks paljud sealt pärit kirjanikud, eesotsas Nobeli auhinna laureaadi Gabriel García Márqueze ja oma suurejoonelise oopusega "Sada aastat üksildust", Eduardo Caballero Calderóni, Manuel Mejía Vallejo ja Cervantese nimelise kirjaniku Álvaro Mutisega ja Astuuria vürsti kirjandusauhind. Teised juhtivad kaasaegsed kirjanikud on Fernando Vallejo, William Ospina (Rómulo Gallegose auhind) ja Germán Castro Caycedo.
Sport
Tejo[18] on Colombia rahvussport ja meeskondlik spordiala, mis kujutab endast mürskude laskmist sihtmärgi tabamiseks. Kõigist Colombia spordialadest on jalgpall aga kõige populaarsem. Colombia oli 2001. aasta Copa América meister, kus nad püstitasid uue rekordi – oldi võitmatud, ei lastud lüüa ühtegi väravat endale ja võideti iga matš. Colombia on rulluisutajate keskus: rahvusmeeskond on kõvad tegijad rulluisutamise maailmameistrivõistlustel.[19] Colombia on traditsiooniliselt olnud jalgrattasõidus väga hea ning suur osa Colombia jalgratturitest on triumfeerinud suurematel jalgrattasõiduvõistlustel.[20] Pesapall on Kariibi mere piirkonnas populaarne peamiselt Cartagenas, Barranquillas ja Santa Martas. Nendest linnadest on pärit näiteks Orlando Cabrera, Édgar Rentería, kes oli maailmameister 1997. ja 2010. aastal, ja teised, kes on mänginud pesapalli Major League'is. Colombia oli amatööride maailmameister aastatel 1947 ja 1965. Poks on üks spordialasid, mis Colombia jaoks on tootnud kõige rohkem maailmameistreid. Kolumblaste sportlikes eelistustes on oluline koht ka motospordil; Juan Pablo Montoya on võidusõiduautojuht, kes on tuntud seitsme Vormel 1 võistluse võitjana. Colombialased on silma paistnud ka sellistel spordialadel nagu BMX, judo, laskesport, taekwondo, maadlus, sukeldumine ja kergejõustik, samuti on neil tugevad raskuste tõstmise ja bowling'u traditsioonid.
Remove ads
Vaata ka
Viited
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads