Wikimedia Foundation
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Wikimedia Foundation ehk Wikimedia Sihtasutus (WMF) on Ameerika Ühendriikide mittetulundusühendus, mille peakorter asub San Franciscos California osariigis ning mis on rajatud 2003. aastal Florida osariigi seaduste alusel, kus organisatsioon algselt paiknes.
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2024) |
WMF haldab mitut veebipõhist koostööprojekti, mis põhinevad vikidel. Nende seas on Vikipeedia, Vikisõnastik, Vikitsitaadid, Vikiõpikud, Vikitekstid, Wikimedia Commons, Wikispecies, Wikinews, Vikiülikool, Wikidata, Wikivoyage, Wikimedia Incubator ja Meta-Wiki. Suurim neist, Vikipeedia, on maailma kümne enim külastatud veebilehe seas.[1] Samuti tegeleb organisatsioon MediaWiki tarkvara arendamisega, mida Wikimedia projektid kasutavad.
Sihtasutuse loomisest teatas ametlikult 20. juunil 2003 Jimmy Wales, üks Vikipeedia kaasasutajaist,[2] kes juhtis varem Vikipeediat oma ettevõtte Bomis kaudu.[3]
2016. aasta algul töötas sihtasutuses umbes 300 inimest.[4] 2023. aasta oktoobris töötas WMFis üle 700 inimese.[5] Peamiselt tegeleb WMF projektide tehnilise ja juriidilise külje ning rahastamisega, sekkudes sisusse ülimalt harva ja peamiselt üldise poliitika kujundamise kaudu.
Alates 2022. aasta algusest on organisatsiooni tegevjuhiks Maryana Iskander. WMFi nõukogu võib olla kuni 16-liikmeline ning seda juhib 2024. aasta seisuga Nataliia Tymkiv.[6][7]
Organisatsiooni peakorter asub San Fransiscos One Montgomery Tower hoones.[8]
Remove ads
Ajalugu
Jimmy Wales ja Larry Sanger asutasid Vikipeedia 2001. aastal kõrvalprojektina Nupedia täiendamiseks. Algselt rahastas projekti Walesi ettevõte Bomis ja seda toimetas kiiresti kasvav vabatahtlike toimetajate kogukond. Varajane kogukond arutas ka erinevaid viise, kuidas toetada jooksvaid ülalpidamiskulusid. Üldiselt oldi sellel veebilehel reklaamide esitamise vastu[9] ja nii tõusis esile heategevusfondi loomise idee.[10] Tekkis ka küsimus, milline juriidiline üksus peaks projekti kaubamärki hoidma.
Wikimedia Foundation asutati St. Petersburgi linnas Floridas 20. juunil 2003.[11] Sama aasta oktoobris viidi läbi väike rahakogumiskampaania serverite töös hoidmiseks.[12] 2005. aastal andis USA WMFile maksuseadustiku jaotise 501(c)(3) alusel staatuse, mis muutis sellele tehtud annetused tulumaksuvabaks.[13]
14. septembril 2004 esitas sihtasutus USA Patendikaebuste nõukogule (Board of Patent Appeals and Interferences) taotluse Wikipedia nime kaubamärgiks kinnitamiseks. Märk sai registreerimisstaatuse 10. jaanuaril 2006. 16. detsembril 2004 andis kaubamärgile kaitse ka Jaapan ja 20. jaanuaril 2005 Euroopa Liit.[14]
11. detsembril 2006 teatas sihtasutuse juhatus, et WMFist ei saa liikmesorganisatsiooni, nagu algselt kavandati. Plaani ei rakendatud, kuna ei suudetud täita Florida seadusandluse registreerimisnõudeid. Põhikirja muudeti ja eemaldati sealt kõik viited liikmeõigustele ja -tegevusele.
2007. aastal otsustas WMF kolida oma peakorteri Floridast San Francisco lahe piirkonda. Koha valimisel toodi välja järgmised põhjused: lähedus sarnaselt mõtlevatele organisatsioonidele ja potentsiaalsetele partneritele; suurem talentide kogum ning odavamad ja mugavamad rahvusvahelised reisiühendused.[15][16][17] 31. jaanuariks 2008 koliti sihtasutus San Franciscos Stillmani tänaval asuvasse peakorterisse.[18] Hiljem kolis see New Montgomery Streetile ja seejärel One Montgomery Towerisse.[8]
25. oktoobril 2021 käivitas sihtasutus ärilise Wikimedia sisu edastamise teenuse Wikimedia Enterprise, mis on suunatud rühmadele, kes soovivad kasutada suuremahulisi rakendusliideseid, alustades Big Tech ettevõtetest.[19] 2022. aasta juunis kuulutati Google ja Internet Archive teenuse esimesteks klientideks, kuigi teenuse eest maksab ainult Google.[20] Samas teates märgiti fookuse nihutamist sarnaste andmevajadustega väiksematele ettevõtetele.
Remove ads
Kaubamärk
Wikimedia Foundationi asutas Jimmy Wales 2003. aastal eesmärgiga luua sõltumatu heategevuslik organisatsioon, mis haldaks domeene ja kaubamärke ning võimaldaks Vikipeediat ja selle sõsarprojekte rahastada mittetulunduslikult.[2][21] Nime "Wikimedia", mis on wiki ja meedia ühend, pakkus välja Ameerika autor Sheldon Rampton 2003. aasta märtsis ingliskeelse Vikipeedia meililistis.[22] Sihtasutuse missiooniks on haridusalaste teadmiste kogumine ja levitamine avatud juurdepääsu litsentsi alusel.[23]
Pärast WMFi asutamist viidi kõik Vikipeediaga seotud intellektuaalomandi õigused ja domeeninimed sihtasutuse haldusse.[24] Praegu omab WMF domeeninimesid ja haldab enamikku Wikimedia liikumise veebilehekülgi.[25] WMF on domeeni wikipedia.org ning kaubamärgi omanik ja vikiplatvormi operaator. WMF juhib selliseid projekte nagu Vikiõpikud, Wikidata, Vikisõnastik ja Wikimedia Commons; kogub raha, jagab toetusi, kontrollib servereid, arendab ja juurutab tarkvara ning toetab Wikimedia projekte, sealhulgas ingliskeelset Vikipeediat. Samuti tegeleb ta poliitilise huvikaitsega seoses autoriõiguste ja ajakirjandusvabadusega.[26]
Remove ads
Projektid ja tegevused
Lisaks mitmekeelsele üldentsüklopeediale Vikipeediale (inglise keeles Wikipedia) majandab sihtasutus mitmekeelset sõnastikku ja tesaurust Wiktionary, tsitaadientsüklopeediat Wikiquote, igas keeles lähtetekstide andmebaasi Wikisource ja õpilastele suunatud e-raamatute kogu (milles on õpikud ja autoriõiguseta annoteeritud raamatud) Wikibooks.
Allnäidatud alguspäevadel käivitati järgnevate sisuprojektide ametlikud domeenid ning tööd alustasid beetaversioonid; esialgseid testiversioone teistes domeenides ei ole arvestatud.
9. novembril 2001 loodi ka Meta-Wiki (meta.wikimedia.org), kuhu koondatakse Wikimedia projektide koordineerimisega seotud teavet. Samuti on wikimedia.org domeeni all mitmeid teisi vikisi. Näiteks loodi 13. jaanuaril 2006 Test Wiki (test.wikipedia.org), kus katsetatakse MediaWiki tarkvara värskeimat versiooni, ja 27. oktoobril 2009 loodi Wikimedia Outreach (outreach.wikimedia.org), mis koondab materjale Wikimedia projektide teavitustööks. Eraldi viki on ka Wikimania konverentside tarbeks (wikimania.wikimedia.org).
Uute projektide algatamiseks uutes keeltes loodi 2. juunil 2006 Wikimedia Incubator.[28] Näiteks asub inkubaatoris liivikeelne Vikipeedia.[29]
MediaWiki tarkvarale on eraldi viki aadressil mediawiki.org. Samuti on Wikitech viki (wikitech.wikimedia.org), kus hoiustatakse tehnilist dokumentatsiooni.
Ainus suletud ja kustutatud vikiprojekt on 11. septembril 2001 toimunud terrorirünnakute järel loodud mälestusviki "September 11 Memorial wiki". Samas on loodud ka vikisid, mida enam ei kasutata nagu Wikimedia Usability Initiative viki[30] ja strateegiline planeerimistöö tarbeks Wikimedia Strategic planning viki[31].
Remove ads
Haruorganisatsioonid
Wikimedia haruorganisatsioonid on iseseisvad ja ametlikult tunnustatud üksused, mis aitavad kaasa Wikimedia liikumise eesmärkide saavutamisele. WMF tunnustab ametlikult kolme tüüpi haruorganisatsioone: eri riikide kohalikud haruorganisatsioonid (chapter), temaatilised organisatsioonid ja kasutajarühmad (user groups). Need organisatsioonid tegelevad näiteks teavitustegevuse ja suhtekorraldusega ning korraldavad piirkondlikke konverentse, kirjutamismaratone, häkatone ning seisavad hea kohaliku huvikaitse eest ja arendavad koostööd mäluasutustega.[32]
Wikimedia haruorganisatsioonid (chapters) ja temaatilised organisatsioonid on mittetulundusühingud, mis on pälvinud WMFilt ametliku tunnustuse, kuid on sihtasutusest sõltumatud ning neil puudub õiguslik kontroll ja vastutus Wikimedia projektide ja nende sisu üle. WMF tunnustab neid ametlikult oma haruorganisatsioonina, kui selle on kinnitanud WMFi nõukogu, mille otsused põhinevad Wikimedia kogukonna liikmetest koosneva Affiliations Committee (AffCom) soovitustel.[32][33] Eestis on Wikimedia haruorganisatsiooniks 2010. aastal asutatud MTÜ Wikimedia Eesti.
WMF alustas haruorganisatsioonide ametlikku tunnustamist 2004. aastal.[34] Tunnustamisprotsessi täiendas WMF 2012. aastal, luues temaatiliste organisatsioonide ja kasutajarühmade tunnustamise korra.[35]
Remove ads
Konverentsid ja üritused
Wikimania
Wikimania on 2005. aastal alguse saanud iga-aastane ülemaailmne vikipedistide ja Wikimedia projektides osalejate konverents. Esimene Wikimania peeti Saksamaal Frankfurdis 2005. aastal. Wikimaniat korraldab korralduskomitee, mida tavaliselt toetab konverentsi toimumiskoha kohalik haruorganisatsioon (chapter) kohalike asutuste (nt raamatukogud või ülikoolid) ja WMFi toetusel. Wikimaniat on peetud sellistes linnades nagu Cambridge (2006), Taipei (2007), Aleksandria (2008), Buenos Aires (2009), Gdańsk (2010), Haifa (2011), Washington (2012), Hongkong (2013), London (2014), México (2015), Esino Lario (2016), Montréal (2017), Kaplinn (2018) ja Stockholm (2019). 2020. aasta konverents, mis pidi toimuma Bangkokis, jäi koroonapandeemia tõttu ära ning 2021. ja 2022. aasta konverents toimus veebi vahendusel virtuaalsete ettekannete sarjana. Kohapealne konverents peeti taas 2023. aastal Singapuris, kus partnerorganisatsioonina liitus UNESCO.[36] 2024. aastal peeti konverents Katowice linnas Poolas ja 2025. aastal toimub see Nairobis Keenias.
Wikimedia Hackathon
Wikimedia Hackathon on iga-aastane üritus, mis toob kokku ülemaailmse Wikimedia tehnoloogiakogukonna esindajaid, et luua kontakte, pidada tehnilisi arutelusid, arendada olemasolevaid projekte ja algatada uusi ideid.[37] Esimene iseseisev häkaton toimus 2009. aastal Berliinis. 2024. aastal toimus Wikimedia Hackathon Tallinnas.[38][39][40]
Piirkondlikud ja valdkonnapõhised Vikipeedia konverentsid
WMF kaasrahastab mitmeid piirkondlikke vikikonverentse. Alates 2012. aastast toimub iga-aastane Wikimedia CEE (Central and Eastern Europe) võrgustiku kohtumine. Võrgustiku liikmed on kohtunud Kesk- ja Ida-Euroopa eri riikides. 2015. aastal toimus konverents Eestis, Voorel.[41]
Wikimedia Summit (varem tuntud kui Wikimedia Conference) oli iga-aastane Wikimedia haruorganisatsioonide, Wikimedia Sihtasutuse ja teiste liikumisgruppide, nagu Affiliation Committee, esindajate kohtumine. Esimene kokkusaamine toimus 2008. aastal Nijmegenis Hollandis ning hiljem on seda peetud igal aastal Berliinis. Alates 2019. aastast kannab see nime Wikimedia Summit.[42]
EduWiki Conference toimub iga-aastaselt maailma eri riikides. Seda korraldab Wikipedia & Education User Group koos asukohamaa ja WMFiga. Konverentsil kohtuvad Wikimedia haridusvaldkonnas tegutsevad organisatsioonid, töötajad ja vabatahtlikud.[43]
GLAM Wiki konverents on rahvusvaheline konverents, mis toob kokku kultuuripärandi spetsialistid (GLAM – galeriid, raamatukogud, arhiivid, muuseumid).
Suuremad kokkusaamised on veel näiteks Wiki Indaba, mis toob kokku Aafrika vikipediste, WikiConference North America, mis toob kokku Põhja-Ameerika vikipediste ja ESEAP Conference, mis toob kokku Kagu-Aasia ja Okeaania vikipediste.
Remove ads
Tehniline infrastruktuur
Erinevate Wikimedia projektide haldamiseks kasutab WMF tehnilist infrastruktuuri. Serverid asuvad Ashburnis Virginias ja Carrolltonis[44] Texases. Ka Amsterdamis on servereid, mida haldab Kennisnet.[45]
2014. aasta juuli seisuga töötas Wikimedia projektide heaks umbes 900 serverit.[46] 2008. aastal lülitati kõik serverid üle versioonile Ubuntu 8.04 LTS Server Edition.[47]
Rahastus
Roheline: tulud (v.a otseannetused sihtkapitalile)
Punane: kulud (sh WMFi maksed sihtkapitali)
Must: netovara (v.a sihtkapital) [48]
Wikimedia Foundation rahastab end peamiselt avalike annetuste kaudu, mida kogutakse läbi e-posti kampaaniate ja iga-aastaste annetuskutsete, samuti toetuste kaudu, mida annavad erinevad tehnoloogiaettevõtted ja heategevusorganisatsioonid.[49][50] Wikimedia Sihtkapitali kampaaniates kutsutakse annetajaid üles jätma Wikimedia liikumisele raha oma testamendi kaudu.[51]
Heategevusorganisatsioonina on WMF vabastatud USA föderaalsest ja osariigi tulumaksust. WMF ei ole erafond ja sellesse tehtud sissemaksed kvalifitseeruvad maksudest mahaarvatavateks heategevuslikeks annetusteks.[50]
Sihtasutus suurendab oma tulusid föderaalsete toetuste, sponsorluse, teenuste ja kaubamärgi turustamise kaudu. Wikimedia OAI-PMH (Open Archives Initiative) on värskendusvoo teenus, mis oli suunatud peamiselt otsingumootoritele ja andmete hulgianalüüsile, oli mitu aastat sihtasutuse tuluallikas.[52] DBpediale (sõnast Data Base) anti juurdepääs sellele kanalile tasuta.[53] 2021. aastal käivitati WMFi tütarettevõttena andmevoogude ja sisuteenuste laiendatud versioon Wikimedia Enterprise.[54]
Juulis 2014 teatas WMF, et võtab annetusi vastu vastu ka Bitcoinides.[55] 2021. aastal moodustasid krüptovaluutad vaid 0,08% kõigist annetustest[56][57] ja 1. mail 2022 lõpetas sihtasutus pärast Wikimedia kogukonna hääletust krüptorahas annetuste vastuvõtmise.[57][58]
WMFi netovara oli esimese eelarveaasta lõpus 2004. aasta 30. juunil 57 000 dollarit.[59] 2014. aasta keskpaigaks oli see kasvanud 53,5 miljonile dollarile[60] ja 2021. aasta juuni lõpuks juba 231 miljonile dollarile. Samal aastal teatas sihtasutus plaanidest käivitada Wikimedia Enterprise, et võimaldada suurtel organisatsioonidel maksta suuremahulise juurdepääsu eest muidu piiratud kiirusega rakendusliidestele.[61]
Sihtasutus annetas 2020. aastal huvikaitse fondile Tides Advocacy 4,5 miljonit dollarit, et luua "Knowledge Equity Fund". Selle eesmärk on toetada organisatsioone, mida Wikimedia tavapärased stipendiumid ei hõlma, kuid mis tegelevad rassilise ebavõrdsuse vähendamisega toetades vabadele teadmusressurssidele juurdepääsul ja nendesse panustamist.[62]
Eelarveaastal 2023–2024 koguti annetusi 170,5 miljonit dollarit. Kontinentide lõikes korjati 62% annetustest Põhja-Ameerikast (106,5 miljonit dollarit) ja 29% Euroopast (49,4 miljonit dollarit). Mõnes Euroopa riigis korjavad Wikimedia Foundationi asemel annetusi selle kohalikud haruorganisatsioonid, kes kasutavad seda kohaliku tegevuse edendamiseks ning suunavad osa rahast edasi WMFile.[63]
Wikimedia Sihtkapital
2016. aasta jaanuaris teatas WMF sihtkapitali loomisest.[64] Wikimedia Endowment (Sihtkapital) asutati Tides Foundationi annetajate nõustatava fondina eesmärgiga koguda järgmise 10 aasta jooksul 100 miljonit dollarit.[65] Craig Newmark oli üks esimestest annetajatest, andes sihtkapitalile 1 miljon dollarit.[66] Peter Baldwin ja Lisbet Rausing Arcadia Fundist annetasid 2017. aastal 5 miljonit dollarit.[67]
2018. aastal laekus sihtkapitalile suuremaid annetusi Amazonilt ja Facebookilt (mõlemad 1 miljon dollarit) ning George Soroselt (2 miljonit dollarit).[68][69][70] 2019. aastal annetati 2 miljonit dollarit Google'ilt,[71] 3,5 miljonit dollarit taas Baldwinilt ja Rausingilt,[67] Craig Newmarkilt veel 2,5 miljonit dollarit,[72] ja veel 1 miljon dollarit Amazonilt 2019. aasta oktoobris ja uuesti 2020. aasta septembris.[73] [74]
2021. aasta septembris teatas WMF, et juunis jõudis Wikimedia sihtkapital 100 miljoni dollarini ning seda viis aastat enne plaanitud tähtaega. 2024. aasta jaanuaris teatati, et sihtkapitali väärtus oli 140 miljonit dollarit.
Wikimedia Foundation tagab oma sõltumatuse, küsides rahalisi toetusi paljudelt annetajatelt peamiselt Põhja-Ameerikas ja Euroopas ning jätab endale õiguse keelduda teatud annetustest, et jääda vabaks igasugusest mõjust. Suurimad annetajad[75] on olnud näiteks Amazon, Google, Arcadia Fund, George Soros, Facebook jt.
Remove ads
Juhtimine
Tegevjuhid
Alates juunist 2006 on tegevjuhiks olnud viis inimest:[76]
- Brad Patrick (2006–2007)
- Sue Gardner (2007–2014)
- Lila Tretikov (2014–2016)
- Katherine Maher (2016–2021)
- Maryana Iskander (2022 ...)
Nõukogu
Järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle teostab nõukogu. Asutamisnõukogu oli kolmeliikmeline, millele lisandus kaks kogukonna valitud liiget. Alates 2008. aastast koosnes see kümnest liikmest:
- kolm liiget valis välja kogukond, mis hõlmab kõiki erinevaid Wikimedia projekte;
- kaks liiget valisid Wikimedia haruorganisatsioonid;
- neli juhatuse määratud liiget;
- üks asutajakoht, mis on reserveeritud Jimmy Walesile. [77][78]
2016. aasta 15. jaanuaril kuulusid nõukokku Patricio Lorente, Alice Wiegand, Kelly Battles, Frieda Brioschi, Arnnon Geshuri, Dariusz Jemielniak, Guy Kawasaki, Denny Vrandečić ja Jimmy Wales.[79]
Aja jooksul on nõukogu suurus ja valikuprotsesside üksikasjad muutunud. 2020. aasta seisuga võib nõukogus olla kuni 16 liiget: [80]
- kaheksa kohta, mis pärinevad laiemast Wikimedia kogukonnast (haruorganisatsioonid ja vabatahtlike kogukond);
- seitse juhatuse määratud liiget;
- üks asutajakoht on reserveeritud Jimmy Walesile.
2024. aasta jaanuari seisuga kuulus nõukogusse kuus kogukonna ja haruorganisatsioonide valitud liiget (Shani Evenstein Sigalov, Dariusz Jemielniak, Rosie Stephenson-Goodknight, Victoria Doronina, Mike Peel ja Lorenzo Losa); viis nõukogu määratud liiget (McKinsey & Company direktor Raju Narisetti, Bahreini inimõiguste aktivist ja blogija Esra'a Al Shafei, tehnoloogiaametnik Luis Bitencourt-Emilio, Nataliia Tymkiv ja finantsekspert Kathy Collins); ja Jimmy Wales. Nõukogu juhib Nataliia Tymkiv, aseesimeesteks Al Shafei ja Sigalov.[6][7]
Remove ads
Töötajaskond
.jpg)
Seisuga 23. oktoober 2023 töötas WMFis üle 700 inimese.[5]
2021. aasta septembris nimetati tegevjuhiks Maryana Iskander, kes asus ametisse 2022. aasta jaanuaris.[81]
Organisatsiooni peakorter asub San Fransiscos One Montgomery Toweris. Enne seda asuti aadressil 149 New Montgomery.[8] Samas töötab peakorteris ainult väike osa töötajaskonnast ning umbes pooled töötajatest elavad väljaspool Ameerika Ühendriike.[82]
Organisatsiooni struktuur
2024. aasta augusti seisuga on organisatsioonis järgmised osakonnad:
- Tegevjuhi büroo: toetab tegevjuhi tööd.
- Arendusosakond: vastutab raha kogumise, strateegiliste partnersuhete arendamise ja toetuste andmise programmide eest.
- Kommunikatsiooniosakond: vastutab Wikimedia kaubamärgi arendamise, turunduse, sotsiaalmeedia, avalike suhete ja ülemaailmse teadlikkuse tõstmise eest.
- Rahanduse ja halduse osakond: tegeleb rahaliste vahendite ja ressursside vastutustundliku haldamisega.
- Juriidiline osakond: osutab vastupanu valitsuse järelevalvele ja tsensuurile, kaitseb vabatahtlike kogukondi, tegeleb huvikaitsega ja soodustab poliitilist arutelu.
- Toote ja tehnoloogia osakond: loob, täiustab ja hooldab Wikimedia veebilehtede infrastruktuuri.
- Talendi ja kultuuri osakond: viib läbi värbamist ja koolitusi.
Vaata ka
Viited
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads