Ubuntu

Debianil põhinev Linuxi opsüsteem From Wikipedia, the free encyclopedia

Ubuntu
Remove ads

Ubuntu on Linuxi distributsioon, mis kasutab Debiani paketihaldust ja on kasutamise lihtsustamiseks teinud kindla programmide valiku: üks aknahaldurGNOME, üks veebibrauserFirefox, üks meiliprogrammThunderbird jne. Ubuntu võimaldab kasutada enamikku Debiani jaoks välja lastud pakke oma lemmikprogrammi paigaldamiseks ja nii kommuuni tasuta toetust kui ka tasulisi tugikanaleid.

 See artikkel räägib Linuxi distributsioonist; üldmõiste kohta vaata artiklit Ubuntu (filosoofia)

Quick Facts Ettevõte/arendaja, OS-i tootepere ...

"Ubuntu" on suulu ja koosa keele sõna, mis tähendab inimlikkust teiste suhtes ja usku kõigi inimeste seotusse/ühtsusse. Ubuntu püüab sama põhimõtet järgida ka tarkvara loomisel: arendajate meelest peab tarkvara olema tasuta, kasutajate oma keeles ja kasutajatel peab olema võimalus muuta tarkvara vastavalt oma äranägemisele.

Ubuntu on kõige populaarsem Linuxi distributsioon.[viide?] 2007. aastal kasutas seda umbes 30% kõigist Linuxi kasutajatest.[viide?]

2012. aasta seisuga on Ubuntu endiselt maailma levinuim Linuxi distributsioon süle- ja lauaarvutites.[viide?] Sellele turule Ubuntu ka keskendub. Kuid ta on levinud ka serverites ja pilvandmetöötluses.[viide?]

Ubuntu arendamist juhib Suurbritannia ettevõte Canonical Ltd., mida omakorda juhib Lõuna-Aafrika ettevõtja Mark Shuttleworth. Canonical saab oma tulu tehnilise toe osutamisest ja Ubuntuga seotud teenuste müügist. Canonicali seisukoha järgi on Ubuntu projekt mõeldud avatud lähtekoodiga tarkvara arendamiseks: inimesi julgustatakse kasutama, täiustama ja levitama vaba tarkvara.

Ubuntu koosneb paljudest tarkvarapakettidest. Enamikku nendest levitatakse vaba tarkvara litsentsi all. Peamine kasutatav litsents on GNU üldine avalik litsents (GNU GPL) ja kasutusel on ka GNU vähem üldine avalik litsents (GNU LGPL). Need deklareerivad selgesõnaliselt, et kasutajad on vabad tarkvara käivitama, kopeerima, levitama, uurima, muutma, arendama ja täiustama. Teisalt on ka autoriõigusega kaitstud tarkvara, mida saab Ubuntul käitada.

Remove ads

Paigaldus ja süsteeminõuded

Süsteeminõuded on Ubuntu toodete puhul erinevad. Ubuntu töölauarakenduses 16.04 LTS on soovitatud arvuteid, millel on vähemalt 2 GHz kahetuumaline protsessor, 2 GB RAM ja 25 GB vaba kettaruumi. Väiksemate võimsusega arvutite jaoks on ka teisi Ubuntu levikuid nagu Lubuntu ja Xubuntu. Alates versioonist 12.04, toetab Ubuntu ARM-arhitektuuri. Ubuntu on saadaval ka Poweril, kuid mittepiiravalt toetatud on varasem PowerPC arhitektuur ning nüüd on uuemad Power Architecture'i protsessorid (POWER8) toetatud.

More information Laua- ja sülearvutid, Serverid ...
Remove ads

Versioonid

Thumb
Ubuntu 20.04 LTS (Focal Fossa)
Thumb
Ubuntu 18.04 LTS (Bionic Beaver)
Thumb
Ubuntu 16.04 LTS (Xenial Xerus)

Esimene Ubuntu versioon anti välja 20. oktoobril aastal 2004[3].

Uusim versioon, 20.10 (Groovy Gorilla), lasti välja 22. oktoobril 2020. Järgmine versioon, 21.04 (Hirsute Hippo), tuleb välja 22. aprillil 2021.

Uued versioonid väljastatakse regulaarselt iga kuue kuu tagant. Tavalisi väljalaskeid toetatakse kolmveerand aastat, mille vältel edastatakse parandusi ja turvapaiku kriitilistele vigadele. Täiendused võivad hõlmata ka programmiuuendusi. Pikaealise toega (LTS) versioone, mis ilmuvad iga kahe aasta tagant[4], toetatakse 5 aastat.[5]

Igal väljalaskel on versiooninumber, mis koosneb väljalaskeaasta ja -kuu numbrist. Näiteks 19.10 tähendab, et see versioon on antud välja oktoobris 2019.

Igal versioonil on ka oma koodnimi, mis koosneb kahest sõnast. Esimene neist on omadussõna ja teine nimisõna ning need algavad sama tähega. Kui välja arvata kolm esimest versiooni, siis kõik ülejäänud koodnimed algavad tähestiku nii mitmenda tähega kui mitmes Ubuntu versioon see on. Nõnda on suhteliselt lihtne kindlaks teha, missugune kahest Ubuntu versioonist on uuem, samuti versiooninimesid meelde jätta. Kõnekeeles kasutatakse versioonist rääkides harilikult üksnes selle esimest sõna, omadussõna.

Ubuntu versioon 10.10 avaldati 10. oktoobril 2010. Sellega tehti erand kombest avaldada versioon väljalaskekuu teisel poolel, et tähistada huvitavat kuupäeva (10-10-10). Ühtlasi tähistab kahendsüsteemis kirjutatud arv 101010 kümnendsüsteemi arvu 42. Douglas Adamsi sarjas "Pöidlaküüdi reisijuht Galaktikas" tähistab arv 42 "vastust lõplikule küsimusele elu, universumi ja kõige kohta".

More information Värv, Tähendus ...
More information Versioon, Väljalase ...
Remove ads

Turvalisus

Ubuntu eesmärgiks on olla turvaline "väljaspool kasti". Kasutajaprogrammid töötavad vaikimisi madalate privileegidega ja ei saa rikkuda operatsioonisüsteemi ega teiste kasutajate faile. Tugevama turvalisuse jaoks kasutatakse "sudo" vahendit, et määrata administratiivsete ülesannete täitmiseks ajutised privileegid, mis võimaldavad administraatori kontol jääda lukustatuks ja aitab seega ära hoida kogenematute kasutajate tahtmatut katastroofilist süsteemi muutumist või turvaaukude avamist. Enamik võrguportidest on vaikimisi suletud, et vältida häkkimist. Sisseehitatud tulemüür võimaldab lõppkasutajatel kontrollida juurdepääsu süsteemile. Tulemüüri konfigureerimiseks on saadaval ka graafiline kasutajaliides (GUI). Ubuntu kompileerib oma pakette, kasutades selleks kompilaatori GCC funktsioone, nagu PIE ja puhvri ületäitumiskaitse, mis suurendavad oluliselt turvalisust. Ubuntu toetab ka kogu ketta krüpteerimist ning kodu- ja erakataloogide krüpteerimist.

Iseloomustus

Ubuntu kasutab vaikimisi GNOME töölauakeskkonda. See on lihtne ja intuitiivne kasutajaliides, mis pakub täielikku kaasaegsete töölauarakenduste valikut. Nende hulka kuuluvad näiteks kontoritarkvara LibreOffice (OpenOffice.org enne versiooni 11.04) ja veebibrauser Mozilla Firefox. Ubuntu püüab piiratud valikuga hoiduda mitme samalaadse programmi eelpaigaldamisest. Alates versioonist 12.10 on Ubuntu paigaldamiseks vaja DVD-d või vähemalt 1 GB mahutavusega USB-ketast.

Ubuntut paigaldades võtab kasutajat vastu oranžikaspruun töölaud (jäljendab Aafrika hõimude kunsti), millel pole ühtegi ikooni. Tavapärased töölauaikoonid asuvad rakenduste menüüs ja töölaua stardimenüü on üleval vasakus nurgas. Avatud aknaid saab vaadelda ekraani vasakus ääres asuval tegumiribal.

Ubuntut on võimalik laialdaselt isikupärastada.

Ubuntu on saadaval enam kui 55 keeles, sealhulgas ka eesti keeles (Estobuntu). Kasutajad saavad Launchpadi kaudu saata Rosetta tõlketööriistaga isetehtud tõlkeid.

Ubuntu suunitlus kasutamise mugavusele ja lihtsusele väljendub utiliidi sudo[viide?] laialdases kasutamises, mis võimaldab süsteemi hallata ilma turvaohtlikku superkasutaja[viide?] sessiooni käivitamata.[6]

Ubuntu tarkvarapaketid põhinevad Debiani tarkvarapaketil ja mõlemad operatsioonisüsteemid kasutavad samu paketihaldusprogramme. Debiani ja Ubuntu tarkvarapaketid ei ühti ja ühe süsteemi pakette ei saa teises süsteemis kasutada.

Remove ads

Distributsioonid

  • Edubuntu, koolidele mõeldud distributsioon, mis kasutab GNOME töölauda. Alates versioonist 8.04 on Edubuntu eraldiseisva distributsiooni asemel Ubuntu osa, mis tuleb soovi korral ise paigaldada.
  • Estobuntu, Eestile mõeldud distributsioon, millel on automaatne id-kaardi tugi, kaubamärgi Kõu mobiilseadmete tugi jm asukohaspetsiifilised lisad.
  • Goobuntu, mida kasutab Google.
  • Kubuntu, mis kasutab GNOME-i asemel KDE töölauakeskkonda.
  • Lubuntu, mis kasutab GNOME-i asemel LXDE töölauakeskkonda.
  • Xubuntu, mis kasutab GNOME-i asemel Xfce töölauakeskkonda.
  • Ubuntu MATE, mis kasutab GNOME-i asemel MATE töölauakeskkonda.
  • Mythbuntu, mis on tihedalt seotud MythTV-ga.
  • Ubuntu Studio, mis keskendub multimeediale.
Remove ads

Variatsioonid

Lisaks eriti populaarsele Ubuntu Desktopile, mida on võimalik kasutada laua- ja sülearvutites, on Ubuntust variatsioone erinevate platvormide ja kasutusvajaduste jaoks.

  • Ubuntu Business Desktop Remix on mõeldud ettevõtetele mõeldud väljalase, millele on lisatud Adobe Flash, Canonical Landscape, OpenJDK, VMware View ning millest on eemaldatud suhtlusvõrgustike ja failijagamisrakendused, mängud, arendus- ja süsteemitööriistad.
  • Ubuntu Server on mõeldud kasutamiseks serverites ning ei paigalda graafilist kasutajaliidest.[7]
  • Ubuntu TV, mis on mõeldud SmartTV-dele. See võimaldab ligipääsu internetile ja striimida saateid nutitelefonidele, mis kasutavad Androidi, iOS-i või Ubuntut.[8]
  • Ubuntu for Android on mõeldud uuematele Androidi nutitelefonidele ning võimaldab need muuta täisväärtuslikuks arvutiks.[9]
Remove ads

Jagamine

Ubuntut saab alla laadida ISO failina, mis mahub ühele DVD-le või vähemalt 1 GB mahutavusega USB-kettale. Kõik versioonid, alates 4.10-st, on tasuta kättesaadavad Ubuntu kodulehelt. Ubuntut paigaldamine on kiire protsess.

Alates versioonist 6.06 LTS on Ubuntu CD täitnud nii live CD kui ka paigaldusketta rolli. See laserketas käivitab kõikide võimalustega töölaua, mis lubab kasutajal näha, kas tema riistvara on ühilduv, ja proovida saadaolevaid programme. Samuti saab CD abil paigaldada Ubuntut kõvakettale, kasutades Ubiquity rakendust, mis jätab alles Live töölauas loodud dokumendid. Lisaks on saadaval alternatiivne paigaldusketas, mis kasutab tekstirežiimis olevat Debiani paigaldajat. See on suunatud väiksema jõudlusega arvutitele, halduritele, kes paigaldavad Ubuntut mitmele arvutile korraga, ja keeruliste sektsioonimiste tarbeks.

Live CD sisaldab ka Windowsi tasuta ja vaba lähtekoodiga programmide kogu. Nendeks on näiteks Mozilla Firefox, Mozilla Thunderbird, AbiWord, Blender ja ClamAV, mis on ette valmistatud OpenCD projekti raames. Neid saab paigaldada Windowsi keskkonnas, kui CD on sisestatud.

Väljalasked jagunevad kaheks: ühed on mõeldud laua- ja sülearvutitele, teised serveritele. Laua- ja sülearvutite versioon on saadaval x86 ja x86-64 protsessoriga arvutitele. Serveri versioon on saadaval mõlemale platvormile ja SPARC-ile ning sellest ei ole Live CD versiooni (seda saab paigaldada ainult tekstirežiimis paigaldusprogrammiga).

Remove ads

LoCos

Et jõuda kasutajateni, kes on vähem tehnilised, ja edendada vaistu keskkonnast, on selle jaoks kohalikud kogukonnad, paremini tuntud kui LoCos, kogu maailmas. Alguses oli igal riigil oma LoCo meeskond. Kuid mõnes piirkonnas, eriti USAs ja Kanadas, võib iga riik või provints luua oma meeskonna. LoCo nõukogu kiidab meeskonnad oma jõupingutuste abil üles aidata Ubuntu arendamisel või reklaamimisel.

Remove ads

Vaata ka

Viited

Välislingid

Loading related searches...

Wikiwand - on

Seamless Wikipedia browsing. On steroids.

Remove ads