aeg

Viro

Substantiivi

aeg (`aeg; gen aja, part aega, adit aega)

1. aika

   Aeg ei peatu. – Aika ei pysähdy.

2. (kielitiede) aikamuoto

   aeg ehk tempus – aikamuoto eli tempus

Taivutus

• ÕS 2018 tyyppi 22u (l`eib) leib

Sijamuotoja	Yksikkö	Monikko
Nominatiivi	aeg	ajad
Genetiivi	aja	aegade
Partitiivi	aega	aegu aegasid
Illatiivi	aega ajasse	aegadesse (ajusse)

Liittyvät sanat

• praegu, peaaegu
• aeg-ajalt, aegajalt
• aegamööda
• aeglane
• aeglaselt
• aegne
• hooaeg, tähtaeg, vaheaeg, tööaeg, kooliaeg
• kellaaeg
• keskaeg, kaasaeg, rahuaeg, iseseisvusaeg, sõjaaeg
• eluaeg
• suveaeg, talveaeg, vööndiaeg, päikeseaeg
• ajal
• ajaline, ajaliselt
• ajalugu, ajaloolane
• pika-ajaline
• seniajani
• ajastu
• ajavahemik
• , ajakirjanik, ajakirjandus, ajakiri
• ajaviide, ajajärk
• ajaarvamine
• ajuti, ajutine

Yhdyssanat

• aastaaeg, ajajärk, ajakirjandus, ajaleht, ajalooline, ajavöönd

Idiomit

• aeg maha võtma — pitää tauko; ottaa aikalisä

Kõigepealt võtan paariks nädalaks aja maha. – Ensiksi pidän pari viikkoa taukoa.

Treener võttis aja maha. – Valmentaja otti aikalisän.

Aiheesta muualla

• aeg Eesti Keele Instituutin viro–suomi-sanakirjassa (viroksi)
• Eesti keele põhisõnavara sõnastik : aeg